Kapošvar

Kapošvar
Kaposvár

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Mad'jaranma
Eläjiden lugu (2024)	58,830 ristitud
Pind	113,59 km²
Pämez'	Karoi Sita (tal'vku 1994—, Szita Károly)
Telefonkod	+36-(0)82
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan sijaduz agjas i valdkundas (2017)

Kapošvar (mad'j.: Kaposvár [ˈkɒpoʃvaːr], saks.: Ruppertsburg, sloven.: Rupertgrad) om Mad'jaranman lidn valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Šomod'-agjan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1009 dokumentas Pečun episkopan tobmuden polhe. Saudihe lidnust 15. voz'sadal. Vll 1555−1686 turkad ohjastiba lidnal. Vl 1702 rušihe lidnusen seinid Leopol'd I-imperatoran käskön mödhe. 19. voz'sadal «Budapešt — Zagreb»-raudte läbiti lidnad.

Kapošvar šingotase metallan tehmižel, avtobustegimel, sauvondan edheotandoil, soban pästandal, sömtegimištol (sahar, trahmal, lihaproduktad, sagud) i turizmal.

Geografijan andmused

Lidnan kart (2023)

Lidn sijadase Kapoš-jogen randoil (112 km pitte, mad'j.: Kapos, Dunain oigedpol'ne bassein), 82 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Budapešthasai om 160 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 187 km avtol vai raudtedme. Lähembaine järed lidn om Peč 46 km suvipäivnouzmha kaikil teil.

Klimat om ven valdmeren valatoitusenke, subtropižen klimatan röunal. Voden keskmäine lämuz om +11,2 C°, kezakun-elokun +19,9..+21,8 C°, tal'vkun-uhokun +0,6..+2,2 C°. Ekstremumad oma −24,5 C° (uhoku, tal'vku) i +39,9 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +3,3 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +20,4 C° (tal'vku, uhoku). Ei voi panda halad semendkus-sügüz'kus (semendkun minimum om +0,2 C°). Paneb sadegid 665 mm vodes, enamba semendkus-redukus (63..76 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (31..37 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 68..71 % röunoiš keväz'kus-elokus, 82..84 % kül'mkus-vilukus.

Eläjad

Vn 2001 Mad'jaranman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 68 697 ristitud, vn 2011 — 66 245 ristitud, vn 2022 — 59 397 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 72 377 eläjad vl 1980.

Vspäi 2000 universitet radab lidnas, siš om nell' fakul'tetad.

Sebruzlidnad

• Sur' Britanii Bat, Anglii, Sur' Britanii (vspäi 1989)
• Saksanma Glinde, Šlezvig-Gol'štein, Saksanma (1990)
• Horvatii Koprivnic, Horvatii (1995)
• Romanii Merkurä Čuk, Romanii (1990)
• Francii Sen Sebast'jan sür Luar, Francii (2002)
• Italii Skio, Italii (1990)
• Venäma Tver', Tverin agj, Venäma (1995)
• Turkanma Üsküdar (Stambul-lidnan rajon), Turkanma (2013)

Irdkosketused

• Lidnan oficialine sait (kaposvar.hu). (mad'j.) (angl.)