Tallinna all-linn

All-linn
	Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 45′ E

All-linn on Tallinna Kesklinna linnaosa Vanalinna asumi allasum, osa Tallinna vanalinnast. See piirneb Tallinna linnamüüriga.

All-linna nimetus tuleb kõrvutamisest Toompeaga, mis kõrgub all-linna kohal.

Vanalinna asumi all-linna allasumi tänavad

Aida tänav, Apteegi tänav, Bremeni käik, Börsi käik, Dunkri tänav, Gümnaasiumi tänav, Harju tänav, Hobusepea tänav, Katariina käik, Kinga tänav, Kooli tänav, Kullassepa tänav, Kuninga tänav, Laboratooriumi tänav, Lai tänav, Lühike jalg, Munga tänav, Mündi tänav, Müürivahe tänav, Niguliste tänav, Nunne tänav, Olevimägi, Oleviste tänav, Pagari tänav, Pikk jalg, Pikk tänav, Pühavaimu tänav, Raekoja plats, Raekoja tänav, Rataskaevu tänav, Rüütli tänav, Saiakang, Sauna tänav, Sulevimägi, Suur-Karja tänav, Suur-Kloostri tänav, Suurtüki tänav, Tolli tänav, Vaimu tänav, Vana turg, Vana-Posti tänav, Vanaturu kael, Vene tänav, Viru tänav, Voorimehe tänav, Väike-Karja tänav, Väike-Kloostri tänav.

Ajalugu

Tallinna all-linn ehk pärislinn (ladina keeles suburbium) on Toompea ja mere vahelisel alal asuv ning Tallinna vanalinna piirkonda hõlmav asumipiirkond, mis kujunes välja alates 13. sajandist Tallinna linna ja Põhja-Eesti, Taani kuninga asehalduri ja Liivimaa ordu võimukeskuse Toompea Väikest linnust ümbritseval maa-alal. Linna ümbritsevad maad olid läänistatud Taani kuninga ja hiljem Liivimaa ordu vasallidele. Keskaegne Tallinn oli jagatud kaheks eraldi linnaks: all-linnaks ja Toompeaks. Kuna suhted all-linna linnakodanike esinduse Tallinna rae ja Toompeal asuva Liivi Ordu valitsejate vahel polnud alati sõbralikud, siis eraldas neid kahte linnaosa väravatornidega kaitsemüür. Ööseks lukustati linnaväravad Pika jala väravatornis ja Lühikese jala väravatornis, nii et all-linnast ei pääsenud Toompeale ega vastupidi. Toompead ja all-linna eraldavat müüri nimetati Vaenumüüriks ehk Usaldamatuse müüriks. Toompea oli võimukeskus, kus elasid vaimulikud ja aadlikud. Ametlikult ühendati kaks linna alles 1889. aastal. Tallinna all-linn paiknes keskajal Toompea ja sadama vahelisel alal ning kujutas endast linna põhiosa, kus valitses Lübecki õigus ning elasid peamiselt linnakodanikest kaupmehed ja käsitöölised, linna valitses Tallinna raad. Siiski ei valitsenud Tallinna raad kogu Toompead ümbritsenud maa-ala. 1348. aastast Taani kuningas Valdemar II poolt kindlaksmääratud all-linna ja Toompea maade piiride kohaselt loovutas raad Toompeast Kopli lahe pool asuvad maad Liivimaa ordule ning Kassisaba asum oli aastail 1348–1870 Toompea eeslinn. Vastutasuks vabastas ordumeister Tallinna linna kohustusest osaleda sõjaretkedel.

Tänavavõrgustik

All-linna keskus oli Raekoja plats, mis kujunes välja linna keskuseks algsest Toompea ja sadama vahele jäänud turuplatsist. Raekoja platsi dominant on selle lõunaküljel asetsev keskaegne Raekoda, platsil paiknesid veel Vaekoda, Raevangla^[1], Raeapteek ja elamud.

All-linna tänavate struktuur kujunes välja stiihiliselt, ilma igasuguse planeerimiskavata. Põhirõhk oli väljakujunenud peamistel ühendusteedel, mis muutusid ajapikku tänavateks. Seepärast meenutab all-linna tänavavõrk esmapilgul korrapäratut labürinti, millele on omased mitmed maanteede ajast pärinevad tänavate sujuvad hargnemised.

Raekojast 70 m idas paikneb linna keskmeks olev pikliku väljaku kujuline Vana turg, kust lähtub viis tänavat:

põhja suunduv Vene tänav, mis sai nime selle põhjaosas paikneva vene kiriku järgi;
itta suunduv Viru tänav, mis lõppes linnamüüris paiknenud Viru väravaga;
kagusse suunduv Suur-Karja tänav, mis lõppes Tallinna linnamüüris paiknenud Karja väravaga. Suur-Karja tänavast hargneb sujuvalt ida poole Väike-Karja tänav, mis lõppes keskajal linnamüüri ääres. Tänavate lahknemiskohal paikneb väike kolmnurkne tänavalaiend.
läände suunduv Kuninga tänav, mille jätkuks on Tallinna Niguliste kiriku põhjaküljel kulgev Niguliste tänav ja sealt edasi Toompeale suunduv Lühike jalg.

Keskaegse Tallinna peatänavaks kujunes aga Pikk tänav, mis viis Toompealt sadamasse. Selle ääres paiknesid kõik tähtsamad ühiskondlikud hooned nagu Suurgildi hoone, Mustpeade vennaskonna hoone, Olevi ja Kanuti gildi hooned. Neist enamik on suuremal või vähemal määral keskaegsel kujul säilinud. Erandiks on ainult Kanuti gildi hoone, mis asendati 1860. aastatel Tudori stiilis hoonega. Pikk tänav on Toompealt laskuva Pika jala pikendus, mis lõpeb linnamüüri põhjaküljel paikneva Suure Rannaväravaga, mis asus tolleaegse sadama lähedal. Raekoja platsi ühendavad Pika tänavaga kolm lühikest tänavat: Kinga ja Mündi tänav ning Püha Vaimu kiriku lääneseinaga piirnev ainult jalakäijatele mõeldud Saiakang.

All-linna kirikud

All-linnas oli keskajal neli eraldiseisvat kirikut ja kaks kloostrit:

Tallinna Niguliste kirik, mis asetseb Raekoja platsist edelas ning tekkis 1230. aastatel kui saksa kaupmeeste asula keskus.
Oleviste kirik, mis asub linna põhjaosas, Laia ja Pika tänava vahelisel krundil. Kirik tekkis algsel kujul arvatavasti 11.–12. sajandil, mil sellesse piirkonda rajati skandinaavia kaupmeeste asula. Nii Niguliste kui ka Oleviste kirik said praeguseni säilinud väliskuju 15. sajandil.
Püha Vaimu kirik, mis paikneb Raekoja platsi lähedal kirdes. Kirik oli kindlasti olemas juba 13. sajandil, kuid ta võib pärineda ka enne 13. sajandit Raekoja platsi läheduses olnud eestlaste kabelist. Praeguse mahu ja väliskuju sai kirik peamiselt 14. sajandil.
Vene kirik, mis paiknes algselt Sulevimäe (Brookusmäe) piirkonnas Väikesest Rannaväravast põhjas, kuid kolis juba 15. sajandil Vene tänava põhjaossa praegusse asupaika. Kiriku keskaegne hoone pole säilinud, praegune tsentraalse plaaniga klassitsistlik hoone samas asukohas pärineb 1820. aastatest.
Dominiiklaste Tallinna Püha Katariina klooster ja kirik, mis rajati 1246. aastal praeguse Vene tänava idaküljele ja valmis lõplikul kujul 14–15. sajandil. Omaaegsest väga võimsast kompleksist on säilinud idatiib, ristikäike, viljaait ning kloostrikiriku portaalid ja müüre.
Naistsistertslaste Mihkli klooster, mis asutati 1249. aastal Raekoja platsist 300 m loodes asunud varasema Ventseli kabeli kohale ning valmis lõplikul kujul 14.–16. sajandil. Kompleks on tugevalt ümberehitatuna säilinud. Selle kirik on ehitatud 18.–19. sajandil klassitsistlikus stiilis ümber õigeusu Tallinna Issanda Muutmise peakirikuks, ülejäänud ehitised on alates 17. sajandist kasutusel Gustav Adolfi gümnaasiumi hoonetena ning neid on 17.–20. sajandil korduvalt moderniseeritud.

All-linna majandus

Tallinna reaalseks edasiviivaks jõuks olid just all-linna linnakodanikud, kuna Toompea oli ainult maa-aadlike elukoht ja valitsejaresidents. Tolleaegse nimega Reval sai linn 13. sajandi keskel Lübecki linnaõigused, kuid Hansa Liidu liikmeks sai linn umbes 30 aastat hiljem. Hansa Liit oli keskaegse Põhjamere ja Läänemere suurim kaubandusliit, mille haare ulatus Londonist Novgorodini ja Bergenist Veneetsiani. Kuid mitte Hansa Liitu kuulumine ei pannud veel alust Tallinna legendaarsele rikkusele, rikkaks sai Tallinn 14. sajandi keskel, kui Tallinnas hakkas kehtima transiitkaubandust piirav otsekauplemise keeld. Keeld tähendas, et Lääne kaupmeestel oli keelatud kaubelda otse Vene kaupmeestega, vahendajateks pidid olema kohalikud kaupmehed. Kaup, mis liikus läänest itta oli peamiselt sool, vastupidises suunas liikusid aga karusnahad, vaha, mesi ja lina. Keskajal tavatseti öelda, et Tallinn on soolale ehitatud – nimelt saadi soolast suurimaid kasumeid ja järelikult maksti ka suurimaid makse. Tallinna õitseaeg jääb ajavahemikku 14. sajandi keskpaigast kuni 16. sajandi lõpuni, mil seoses Liivi sõja, katku epideemiate ja ikaldustest tingitud näljaga vähenes linna elanikkond drastiliselt.

Vaata ka

Viited

↑ Tallinn jagab raevanglat õigusjärgse omanikuga, Postimees, 7. september 2010

Välislingid

All-linna kindlustused – linnamüür, tornid, väravaehitised, muldkindlustused, vallikraav, 13.–18.saj., Tallinna linnakindlustised, Veljo Ranniku fotokogu

[1] Tallinn jagab raevanglat õigusjärgse omanikuga, Postimees, 7. september 2010

[1]