Ülemiste

Ülemiste
Ülemiste Tallinna ja Lasnamäe raamis
Pindala: 3,4 km²
Elanikke: 1523 (01.01.2020)
Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 49′ E
Ülemiste asumi kaart

Ülemiste on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas. Asum piirneb Sikupilli, Pae, Sõjamäe, Mõigu, Ülemistejärve ja Juhkentali asumi ning Rae vallaga. Ülemiste asumi pindala on 3,4 km².

Ülemiste asum on saanud nime Ülemiste järve ja raudtee järgi. Ülemiste nime on seostatud ka Tartu maanteel asunud mäega, mis on arvatavasti linna kõige vanem paemurdmiskoht.

Ülemiste asum piirneb Peterburi tee, Pae tänava, Punase tänava, Kopli kaubajaama haruteega, Kesk-Sõjamäe tänava, Tallinna lennujaama ja Tartu maanteega.

Rahvastik

Aasta	Arvestuslik rahvaarv
2020	1523
2017	1443
2016	1431
2015	1444
2014	1436
2013	1406
2012	1400
2011	1424

2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 12–17%, 68-aastased ja vanemad 10–19%. Eestlaste osakaal oli 18–49%.

Tallinna lennujaama ala 2013

Ülemiste keskus, Tallinn (2008)

T1 Kaubanduskeskus, 2022

Territoorium

Ülemistel asuvad Tallinna Lennujaam, Ülemiste Keskus, T1 Kaubanduskeskus, Ülemiste kaubajaam, ja Idakeskus. Ülemiste asumi põhjaossa jääb Jüriöö park, lõunaosast jookseb läbi Ruunaoja.

Ülemiste asumi tänavad

Punane tänav on saanud nime Punase majaka järgi. Metallitöötlemisega seotud tänavanimed on inspireeritud Dvigateli tehasest, näiteks Keevise tänav, Lõõtsa tänav, Sepise tänav jm. Asumis on veel Kanali tee, Kantsi tänav, Kesk-Sõjamäe tänav, Kiive tänav, Lennujaama tee, Pae tänav, Peterburi tee, Sepapaja tänav, Suur-Paala tänav, Suur-Sõjamäe tänav, Tambeti tänav, Tartu maantee, Tuletorni tänav, Tõivu tänav, Tõrviku tänav, Vahuri tänav, Valukoja tänav, Väike-Paala tänav, Väike-Sõjamäe tänav, Ääsi tänav ja Ülemiste tee.

Haridus ja kultuur

Ülemistel asuvad Mainori Kõrgkooli Tallinna Õppekeskus, Sotsiaal-Humanitaar Infokool, Erakool Garant ja Emili Kool.

Galerii

• 
  Vaade Ülemistele, Suur-Sõjamäe tänav ja Ülemiste liiklussõlm, 2009
• 
  Nordea panga filiaali hoone Peterburi tee ääres, 2008
• 
  Ülemiste tervisemaja
• 
  Lõõtsa-Valukoja ristmik
• 
  Ülemiste park ja veetorn
• 
  Ülemiste viadukt
• 
  Ülemiste raudteejaam

Ajalugu

Lasnamäe piirkond ja Tallinn 20. sajandi alguse kaardil (1914)

Ülemistele ehitati 1835. aastal Lõunatuletorn, mida on selle algse värvuse tõttu kutsutud ka Punaseks majakaks. 19. sajandi lõpus ehitati vana tuletorni asemele uus, 40 meetri kõrgune must-valge torn.

Tehase Dvigatel administratiivhoone Suur-Sõjamäe tänaval

Raudtee ehitamine 1870. aastal ja Dvigateli tehase rajamine 1898. aastal mõjutasid asumi arengut oluliselt. Kaks aastat pärast tehase rajamist töötas seal 3000 töölist, mis moodustas umbes poole Eesti metallitöölistest. Algselt toodeti Dvigatelis kauba- ja reisivaguneid, kuid hiljem valmistati seal ka sisepõlemismootoreid ja suurtükimürske. Pärast Teist maailmasõda hakkas Dvigatel tootma seadmeid NSV Liidu aatomi-, kosmose- ja keemiatööstusele ning seda tehti kuni 1991. aastani. 1980. aastatel oli tehase palgal üle 7000 inimese. Tehasele kuulus suur rahvamaja ja spordihoone koos staadioniga. Dvigatel tegutseb ka tänapäeval, tootes eriotstarbelisi torusid, tööstusmasinate detaile jm.

Dvigateli tehasehoonete lammutamine Suur-Sõjamäe tänaval, 2014

2005. aastal hakati Dvigateli tehase endisele territooriumile ehitama Ülemiste City tehnoloogialinnakut. Mitmed tehase endised hooned rekonstrueeriti, lisaks ehitati uusi büroohooneid.

Jüriöö park asub endise Sõjamäe hiie kohal, mille taastamise algatajaks oli Karl Laane. 1960. aastatel hakati sinna puid juurde istutama ning 1993. aastal kasvas pargis 27 puu- ja põõsaliiki. 1997. aastast on pargis Jüriöö ülestõusu meenutav mõõk, mõned aastad hiljem lisati mälestusmärgid Vabadussõjas võidelnutele ning kõikidele eestlastele II maailmasõjas. 1995. aastast on pargis pidulikult tähistatud jüripäeva.