Stroof
|
See artikkel räägib luuleteose osast; tantsu kohta vaata artiklit Stroof (tants). |
Stroof (vanakreeka sõnast strophē 'pöörlemine') ehk salm on luuleteose osa, mis kujutab endast värsside rühma. Stroofi seob tervikuks värsside sarnane rütm, intonatsioon, riim või mõte. Kirjapildis on stroofid enamasti üksteisest graafiliselt eraldatud.
Stroofe eristatakse värsside arvu järgi: distihhon ehk kaksikvärss, tertsett ehk kolmikvärss (ka tristihhon), katrään ehk nelikvärss (ka kvaträän ehk kvart ehk kvartett), kvint ehk viisikvärss (ka kvintett ehk pentastihhon), sekstett ehk kuuikvärss (vahel ka sekstiiin ehk heksastihhon), septett ehk seitsmikvärss (ka septiim ehk heksastihhon), oktett (vahel ka oktaav) ehk kaheksavärsiline stroof. Pikemaid stroofe esineb harva; üheksarealisi stroofe nimetatakse noonideks ja kümnerealisi deetsimiteks, pikemaid Tiit-Rein Viitso soovitatud terminiga teismendstroofid. Teismendstroofide hulka kuulub ka Onegini stroof.
Luuletusi, mis seovad eri liiki stroofe, nimetatakse heterostroofilisteks. Esineb ka salmideta luuletusi, millest monostroofilistes esineb vaid üks stroof (pikkuse tingliku ülempiiriga 16 rida), pseudostroofilised koosnevad aga värsside arvult võrdseist gruppidest, mille seesmine ehitus siiski ei kordu.
Värsside grupeerimist stroofideks uurib värsiõpetuse osa, mida nimetatakse stroofikaks. Eesti stroofiterminoloogia pole lingvistiliselt süsteemne, vaid pärineb eri keeltest.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Arne Merilai, "Luule poeetika" lk 81, raamatus: "Poeetika. Gümnaasiumiõpik" (A. Merilai, A. Saro, E. Annus) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007.
- Jaak Põldmäe, "Eesti värsiõpetus" lk 185-235, Tallinn: Eesti Raamat, 1978 (lk 217-225); Eesti Keele Sihtasutus, 2002.