Tiit-Rein Viitso

Tiit-Rein Viitso (kuni 30. septembrini 1940 Vitismann; 4. märts 1938 Tallinn – 2. detsember 2022) oli eesti keeleteadlane, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor. Kolleegid pidasid teda eesti keeleteadlaseks, kes on käsitlenud täie teadusliku eksaktsusega kõige suuremat arvu maailma keeli.

Haridus

1961. aastal lõpetas Viitso Tartu Ülikooli eesti filoloogina. 1961–1964 oli ta Keele ja Kirjanduse Instituudi aspirant. 1966. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis kandidaadiväitekirja filoloogias ("Äänisvepsa murde väljendustasandi kirjeldus"), 1982. aastal sealsamas doktoriväitekirja ("Основные проблемы фонологической структуры прибалтийско-финских языков и ее истории" ehk "Läänemeresoome keelte fonoloogilise struktuuri ja selle ajaloo peamised probleemid").

Teadustöö

Tiit-Rein Viitso 2005. aastal kõnelemas Paul Ariste mälestuskonverentsil

1965–1973 töötas Viitso TÜ arvutuskeskuses nooremteadurina, 1971–1986 KKI-s vanem- ja 1986–1993 juhtteadurina. 1989. aastal sai temast TÜ eesti keele kateedri professor, 1989–1991 oli ta Helsingi ülikooli külalisprofessor. 1991–1993 oli Tiit-Rein Viitso TÜ eesti keele erakorraline professor ning 1993–2003 TÜ läänemeresoome keelte korraline professor. 2003–2015 TÜ Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi vanemteadur.

Aastatel 1971–1977 oli ta ajakirja Sovetskoje Finno-ugrovedenije asepeatoimetaja. Aastast 1990 on ta ajakirja Keel ja Kirjandus toimetuskolleegiumi liige, 1997–2006 oli ta Linguistica Uralica toimetuskolleegiumi liige ja 2007–2016 peatoimetaja. Emakeele Seltsi aastaraamatu toimetuskolleegiumi liige on ta alates 1999. aastast.

Viitso on uurinud läänemeresoome keelte fonoloogiat, morfoloogiat ja murdeid (lähemalt vepsa ja liivi keelt), läänemeresoome jt soome-ugri keelte ajaloolist foneetikat ja eelajaloolisi kontakte ning keelte geneetilist klassifitseerimist. Samuti on ta aidanud kaasa liivi ja võru kirjakeele korraldusele.

Organisatsiooniline tegevus

1989 ja 1993–1997 oli Viitso Tiit-Rein Emakeele Seltsi esimees, 2004–2006 keeletoimkonna vanem. 1998. aastal sai temast Liivlaste Sõprade Ühingu asutajaliige.

1988. aastal oli Tiit-Rein Viitso Õpetatud Eesti Seltsi taasasutajaliige, hiljem sai temast seltsi auliige.

2011. aastal valmis Vahur Laiapeal liivikeelne dokumentaalfilm "Professor Viitso liivlased".

Publikatsioone

• Vadja keel Vadja keele Luutsa-Liivtšüla murraku fonoloogia. Tartu 1961
• Vepsa keel Äänisvepsa murde väljendustasandi kirjeldus. Tartu, 1966 (kandidaadiväitekiri)
• Läänemeresoome keelte võrdlev fonoloogia Läänemeresoome fonoloogia küsimusi. Tallinn, 1981 (doktoriväitekirja teema)
• Liivi keel Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn, 2008
• Eesti keele morfoloogiline struktuur, Läänemeresoome keelte varaseim ajalugu, Uurali keeled, Ameerika põliskeeled.
• Liivi-eesti-läti sõnaraamat. 2012, koos Valts Ernštreitsiga
• Ülevaated maailma keeltest ja keelerühmadest ning keeleteaduse mõistetest ja koolkondadest Eesti entsüklopeediais.
• Läänemeresoome murdeliigenduse põhijooned. — Keel ja Kirjandus 1985, nr 6, lk 399–404.

Tunnustus

• 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk
• 2003 Tartu Ülikooli suur medal
• 2003 Tartu Ülikooli aumärk
• 2005 Eesti Teaduste Akadeemia Paul Ariste medal
• 2006 Läti Ülikooli audoktor
• 2011 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind

Isiklikku

Esimene eesti naisprofessor farmatseut Alma Tomingas oli tema tädi.

Välislingid

• Tiit-Rein Viitso Eesti Teadusinfosüsteemis
• Sven-Erik Soosaar Uurali keelte õpetamise ajaloost Tartu Ülikoolis