Eesti Vabadussõjas osalenud väeosade loend
Ilme
See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |
Siin on loetletud aastatel 1918–1920 Eesti Vabadussõja lahingus osalenud väeüksused.
Jalaväeüksused
[muuda | muuda lähteteksti]
|
- Kaitsepataljonid
- Tallinna 1. kaitsepataljon, ülem ülemleitnant Otto Sternbeck
- Tallinna 2. kaitsepataljon
- Tallinna 3. kaitsepataljon
- Tartu kaitsepataljon
- Järvamaa kaitsepataljon
- Viljandi kaitsepataljon
- Viljandi 2. kaitsepataljon
- Pärnu kaitsepataljon
- Pärnu 2. kaitsepataljon
- Saaremaa kaitsepataljon
- Narva kaitsepataljon
- Võru kaitsepataljon
- Tallinna 1. löögipataljon
- Tallinna kooliõpilaste löögipataljon
- 1. Tallinna vene ohvitseride partisanisalk, alampolkovnik Karl-Johan Badendick
- Kaitseliit
Ratsaväeüksused[3]
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. ratsapolk, ülem kapten Gustav Jonson
- 2. ratsapolk
- Ratsa-tagavara divisjon
- Tallinna üksik eskadron
- Soomusrongide diviisi eskadron
- Balti pataljoni eskadron
Soomusväed
[muuda | muuda lähteteksti]- Soomusrongide Divisjon (20. veebruarist 1919), hiljem Soomusrongide Diviis
Laiarööpmelised soomusrongid
[muuda | muuda lähteteksti]Laiarööpmeliste soomusrongide tegevust koordineerisid kapten Karl Parts ja kapten Anton Irv.
- Laiarööpmeline soomusrong nr. 1 (LRSR “Kapten Irw”), komandant kapten Anton Irv, hiljem alamkapten Eduard Neps
- Laiarööpmeline soomusrong nr. 2, komandant kapten Jaan Lepp,
- Laiarööpmeline soomusrong nr. 3, komandant kapten Oskar Luiga.
- Laiarööpmeline soomusrong nr. 4, komandant leitnant Hans Jaakson (8.1.1919–)
- Laiarööpmeline soomusrong nr. 5, komandant kapten Johan Pitka; alamleitnant Ivar Reinvald (22.3.1919–);
- Laiarööpmeline soomusrong nr. 6, komandant leitnant Nikolai Kivi
Kitsarööpmelised soomusrongid
[muuda | muuda lähteteksti]Kitsarööpmeliste soomusrongide tegevust koordineeris kapten Albert Peters.
- Kitsarööpmeline soomusrong nr. 1 (KRSR nr 1),
- Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2,
- Kitsarööpmeline soomusrong nr. 3,
- Kitsarööpmeline soomusrong nr. 4 (Viljandi soomusrong)
- Kitsarööpmeline soomusrong nr. 5
- Soomusrongide Divisjoni Tagavara Pataljon, ülem kapten Emil Kursk
Soomusautod
[muuda | muuda lähteteksti]- Soomusautode Kolonn, kolonni ülem kapten August Nieländer
- Soomusauto "Estonia"
- Soomusauto "Tasuja" I ja II
- Soomusauto "Wahur"
- Soomusauto "Toonela"
- Soomusauto "Wibulane"
- Soomusauto "Kalevipoeg", Einar Lundborg
- Soomusauto "Vanapagan", kapten Peeter Feofanov, August Hendrikson, Osvald Mitt
- Soomusauto "Pisuhänd", (saadi märtsis 1919 sõjasaagiks Punaarmeelt, Vastseliina juures), leitnant Lindemann († 9.6.1919), lipnik Roman Kuul
- Soomusauto "Suur Tõll", "Austin-Putilov" tüüpi soomusauto[4] (saadi juulis 1919 sõjasaagiks Punaarmeelt, Jamburgi maakonnas Kerestovo küla juures),
- Soomusautode kolonni suurtükirühm, 1902. aasta mudeliga 76 mm vene välikahuritega soomusveokid: Soomusveok Puuk ja Soomusveok Sorts
Suurtükivägi
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. Suurtükiväepolk
- 2. Suurtükiväepolk
- 3. Suurtükiväepolk
- kolm kindluse raskesuurtükiväe divisjoni
- Balti patarei
- Ingeri patarei
- Katšanovi patarei
- kuus positsioonipatareid
- Lennuk (miiniristleja)
- Vambola (miiniristleja)
- Lembit (suurtükipaat)
- Laine
- Miiniveeskajad: Lott, Kalev, Olev
- Eesti Meredessantpataljon
Liitlasväed
[muuda | muuda lähteteksti]Baltisakslased
[muuda | muuda lähteteksti]Suurbritannia
[muuda | muuda lähteteksti]- Suurbritannia sõjalaevastiku 1. Kergristlejate eskaader (en), algselt kontradmiral Sir Edwyn Alexander-Sinclairi ja 1919. aasta kevadest admiral Sir Walter Cowani[5] juhtimisel.
- hävitaja "Wakeful",
- kergristleja "Caradoc",
- kergristleja "Calypso".
Vene valgekaartlased
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. Vene Tallinna ohvitseride väeosa (I Русскiй Ревельскiй Партисанскiй),
- polkovnik Bibikovi eskadron,
- kapten Mikoscha (Микоша) väeosa,
- rittmeister Bałachowiczi väeosa
- Põhjakorpus,
- Põhjaarmee
- Loodearmee, Loode-Venemaa Valitsus
Läti
[muuda | muuda lähteteksti]- Põhja-Läti brigaad (läti keeles Ziemeļlatvijas brigāde), ülem Jorģis Zemitāns, mille koosseisus oli:
- 2 jalaväepolku
- 3 suurtükipatareid
- partisanipataljon ja
- kaks ratsaväeeskadroni
15. juulil 1919 algas kolme Läti diviisi formeerimine: Kurzeme, Latgale ja Vidzeme diviis.
- Vidzeme diviis
- 4. Valmiera polk
- 5. Cēsise polk
- 6. Riia polk
- Kurzeme diviis, ülem polkovnik Jānis Balodis, alampolkovnik Jānis Puriņš
- 1. Liepāja polk
- 2. Ventspilsi polk
- 3. Jelgava polk
- Latgale diviis
- 7. Sigulda polk
- 8. Daugavpilsi polk
- 9. Rēzekne polk
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti Vabadussõda |
Soome
[muuda | muuda lähteteksti]- Martin Ekströmi ja Antto Eskola juhitud 1. Soome Vabatahtlike Pataljon
- Hans Kalmi juhtimisel Põhja Poegade rügement
Taani
[muuda | muuda lähteteksti]Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Taisto Raudalainen, Inkerin rykementti Viron vapaussodassa[alaline kõdulink]
- ↑ "Eesti Rahvaväe Katšanovi üksikpataljon aastatel 1919–1920". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. august 2013. Vaadatud 28. juulil 2013.
- ↑ Mati Kröönström, Eesti ratsaväe juhid Vabadussõjas, Tuna 2005 nr. 5
- ↑ "Soomusautod". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. märts 2013. Vaadatud 27. märtsil 2012.
- ↑ [Liddell Hart Centre for Military Archives]