Lennuk (miiniristleja)

	; Lennuk Eesti Merejõududes
Teenistuskäik
	Venemaa keisririik
Nimi	Avtroil (Автроил)
Ehitaja	Bekkeri laevatehas
Kiil pandud	27. oktoober 1913
Vette lastud	31. detsember 1914
Teenistuses alates	30. juuni 1917
Teenistuse lõpp	25. oktoober 1917
Teenistuskäik
	Vene SFNV
Nimi	Avtroil
Teenistuses alates	25. oktoober 1917
Teenistuse lõpp	27. detsember 1918
Saatus	Vangistati Briti laevastiku poolt ja anti Eesti mereväele
Teenistuskäik
	Eesti
Nimi	Lennuk
Teenistuses alates	2. jaanuar 1919
Teenistuse lõpp	30. juuni 1933
Saatus	Müüdi
Staatus	lipulaev
Teenistuskäik
	Peruu
Nimi	Almirante Guise
Teenistuses alates	1933
Teenistuse lõpp	1947
Saatus	Lammutati
Laeva üldandmed
Klass ja tüüp	Izjaslav
Veeväljasurve	1390–1460 t
Pikkus	107 m
Laius	9,52 m
Süvis	4,1 m
Sõsarlaevad	kokku 5
Peamasinad	2 auruturbiini koguvõimsusega 32 700 hj
Käiturid	2 sõukruvi
Mastide arv	2
Kiirus	32 sõlme
Sõidukaugus	1880 miili kiirusel 21 sõlme
Meeskond	150
Relvastus	5 × 102 mm kahurit, 1 × 76 mm õhutõrjekahur, 3 × 3 457 mm torpeedoaparaati, 2 kuulipildujat, 80 meremiini

Lennuk oli Venemaa keisririigis ehitatud Izjaslav-klassi hävitaja (miiniristleja) algse nimega Avtroil (vene keeles Эскадренный миноносец "Автроил"), mis teenis hiljem Nõukogude Venemaa mereväe Balti laevastikus, Eesti merejõududes ja Peruu mereväes. Seda peetakse läbi aegade tugevaima lahinguvõimega Eesti sõjalaevaks.

Teenistuskäik

Vene keiserlikus mereväes

Avtroil ehitati Tallinnas Bekkeri laevatehases aastail 1915–1917.

1917. aasta septembris-oktoobris osales Moonsundi operatsioonis, mille käigus sai kolm 88 mm mürsu tabamust.

Vene SFNV mereväes

Laev läks nõukogude võimu poole üle 25. oktoobril 1917.

1918. aastal asus Helsingisse ja sama aasta kevadel osales Jääretkes ning jõudis Kroonlinna. 1918. aasta novembris määrati lahingukõlbliku laevana Balti Laevastiku tegevsalga koosseisu. Novembris-detsembris veeskas miinitõkkeid Kroonlinna lähistel.

1918. aasta 24. detsembril määrati Avtroil eriotstarbelisse laevade gruppi ja saadeti 26. detsembril Tallinna alla luurele, et otsida miiniristlejat Spartak, mis oli sinna suundunud eelmisel päeval. 27. detsembril jõudis Tallinna madala rajooni Naissaarest kirdes. Tallinnast sõitsid Avtroilile ootamatult vastu Inglise 2 kergeristlejat ja 4 hävitajat. Avtroli püüdis nende eest põgeneda, kuid Mohni saare joonel jõudsid Inglise laevad talle järele. Avtroil langes kiiremate jälitajate kätte vangi, kusjuures ei tulistanud enesekaitseks ainsatki lasku. Laev viidi seejärel Tallinna ja anti üle Eesti Merejõududele.

Eesti merejõududes

Eesti merejõududes oli laev alates 2. jaanuarist 1919, kus sai nimeks Lennuk. Nime sai laev Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eepose peategelase Kalevipoja laeva järgi.

Lennuki esimene kapten Eesti lipu all oli leitnant Georg Veigelin, hiljem juunist 1919 leitnant Artur Eduard Reisberg^[1]. Laeva ohvitserkonda kuulusid; kapten Veigelin, vanemohvitser Peeter Kask, vanem suurtükiohvitser kapten von Knüpfer, noorem suurtükiohvitser leitnant Afanasjev, vanem navigatsiooniohvitser, kaubalaeva tüürimees Artur Eduard Reisberg, noorem navigatsiooniohvitser kapten Hermann von Salza, vanem miini- ja raadioohvitser leitnant Matussevitš, noorem mitšman Tomingas, vanem mehaanik leitnant Fomin, noorem mehaanik Strobel.

Vabadussõja ajal kasutati laeva nii maavägede lahingute toetamisel, luureülesannetel kui ka meremiiniväljade paigaldamisel. Oli sageli admiral Johan Pitka lipulaev ja staabilaev.

1919. aastal osales Lennuk dessantides Soome lahel:

Loksa dessant Loksa sadamasse 8. jaanuaril;
Kunda dessant Kunda sadamasse (Port-Kunda) 11. jaanuaril;
Utria dessant Udria randa 17.–18. jaanuaril;
Luuga jõesuus ja Koporje lahes 15.–25. mail kaitses koos Inglise eskaadriga dessandi tagalat, tehes reidi Kroonlinna alla;
Krasnaja Gorka operatsioonis alates 13. oktoobrist.

Halli Hobuse patareist lastud 120 mm mürsk langes 14. oktoobril 1919 Lennuki ahtrile nii lähedale, et põrutas mageveetankid lekkima. Teistel andmetel lükkas admiral Johan Pitka ootamatult sillal masinatelegraafi täiskäigule ja kiirendusest sügavamale vette vajunud ahter puutus vastu madalat merepõhja. See oli Lennukile kõige ohtlikum hetk Vabadussõjas.

Landesveeri sõjas toetas Lennuk suurtükitulega maavägede edasitungi, võitles Daugava jõel Magnusholmi ja teiste Riiat kaitsvate rannapatareidega 1. juulil 1919. Kaitses koos Vambolaga Lembitu sisenemist Daugava jõkke 2. juulil 1919.

Müümine Peruule

Miiniristlejate ülalpidamine ja töökorras hoidmine osutus rahuajal Eesti riigile üsna kulukaks. Lisaks kippusid Esimese maailmasõja eelõhtul projekteeritud laevad võrreldes sõjatehnika arenguga tasapisi moraalselt vananema. Lennuk müüdigi koos sama tüüpi Vambolaga 1933. aastal Peruule ja sai uueks nimeks Almirante Guise (Martín Guise auks).

Müügitehingu kohta kirjutas Peruu ajaleht La Cronica:

10. novembril 1934 olevat Tallinnas (endine Reval) kindral-prokuröri algatusel kokku tulnud poliitikamehi, kõrgemaid kaitseväelasi ja mereväe juhte, eesotsas vabariigi valitsusega, kokku 500 inimest, et arutada sõjalaevade "Lennu" (!) ja "Kuambula" (!) müügilugu. Raha järele olevat haaranud kindralid, admiralid, ministrid ja vaheltkauplejad, eriti Augusto Kerem (!) ja Towlingen Torwand (!). Eesti rahvas pidanud laevade müüki isamaa äraandmiseks, mispärast nõutavat süüdlastele surmanuhtlust, mis saavat arvatavasti teostatud. Tõenäoliselt oleks tarvitusele tulnud presidendi antud dekreedi alusel määratav surmanuhtlus, millist moodust mujal maailmas ei tunta. Ajalehes avaldati kaastunnet Eestile, kuna siin polevat valitsusel valida küllaldaselt ausaid mehi riigi juhtideks^[2].

Tegelikult toimus laevade müügiga seotud kohtuprotsess tavalises korras. Kohtualused Juhan Tõrvand ja August Kerem mõisteti õigeks.

Peruu mereväes

Almirante Guise teenis Peruus veel kuni 1947. aastani. Pärast teenimist anti see vanarauaks.^[3]

Almirante Guise on kujutatud Peruu 1984. aasta 250-solisel postmargil^[4].

Laeva kirjeldus

Izjaslav-klassi laevu peeti väga õnnestunuks. Lennukil oli viis 102 mm / L60 kahurit, mille laskekaugus oli 13 km. Laevale paigaldati pärast ehitamist õhutõrjeks algul 63 mm kahur, seejärel 75 mm Lenderi mudeli kahur. Teki keskosas asusid kolm 3-torulist torpeedoaparaati.

Vaata ka

Viited

↑ Anne Nurgamaa, Täriverest pärit Vabadussõja kangelane Artur-Eduard Reisberg, Meie Keskel, nr. 83, 1 veebruar 2014
↑ Mis Peruu teab Eestist? Rahvaleht, 7. jaanuar 1935, nr 3, lk 4.
↑ Minnik, Taavi. "Punaste tallinlastele mõeldud ja läbikukkunud surmav „jõuluüllatus" andis 105 aastat tagasi Eesti mereväele ajaloo võimsaimad laevad". Forte. Vaadatud 26. detsembril 2023.
↑ https://www.freestampcatalogue.com/spup1285-navy-2v^{[alaline kõdulink]}

Kirjandus

Mati Õun. Miiniristlejad "Lennuk" ja "Wambola". Tallinn: Olion 1997. ISBN 998566051X
Arto Oll. Miiniristlejate "Spartak" ja "Avtroil" vangistamine. Meremees 2018, nr 2

[1] Anne Nurgamaa, Täriverest pärit Vabadussõja kangelane Artur-Eduard Reisberg, Meie Keskel, nr. 83, 1 veebruar 2014

[pPttu-2] Mis Peruu teab Eestist? Rahvaleht, 7. jaanuar 1935, nr 3, lk 4.

[3] Minnik, Taavi. "Punaste tallinlastele mõeldud ja läbikukkunud surmav „jõuluüllatus" andis 105 aastat tagasi Eesti mereväele ajaloo võimsaimad laevad". Forte. Vaadatud 26. detsembril 2023.

[poiSW-4] ttps://www.freestampcatalogue.com/spup1285-navy-2v^{[alaline kõdulink]}

[1]

[2]

[3]

[4]