Njuškii siskáldâsân

Linda Hogan

Wikipedia:st
Linda Hogan ive 2007
Linda Hogan ive 2014

Linda Hogan (š. syeinimáánu 16. peeivi 1947, Denver, Colorado, Ovtâstum staatah[1]) lii pegâlmâs ovtâstumstaatâlâš tivtâsteijee, čällee já aktivist. Sun lii vuáittám tuojijdiskuin maaŋgâid jieškote-uvlágánijd palhâšuumijd já ive 1991 lâi meiddei Pulitzer-finalist.

Eellim

[mute | mute käldee]

Linda Hogan šoodâi syeinimáánu 16. peeivi 1947 Denverist, Coloradost.[1] Suu suhâmadduuh láá Chickasaw-čeerdâst Colorado-uásistaatâst, Ovtâstum staatâin. Suu eeči lâi Charles C. Henderson,[1] já suu enni lâi Cleona Florine (Bower) Henderson.[2] Onnáá peeivi sun áásá perruinis Tishomingost, Oklahomast.[3] Tot lii Chickasaw-čeerdâ ärbivuáválii aassâmkuávlust.

Kirjeh

[mute | mute käldee]

Dark, Sweet: New and Selected Poems

[mute | mute käldee]

Dark, Sweet: New and Selected Poems -nommâsâš tyeji, mii almostui ive 2014, lii tihtâantologia. Tot siskeeld sehe uđđâ já puáris tiivtâid. Jyehi tiivtâst lii jieijâs paječaalâ. Tyeje tekstâ lii tiivtâhámásâš, já čällee kiävttá stuorrâ algâpustavijd já koskâmeerhâid, moh išedeh teevstâ ibbeerdmist. Tiivtâi veerstah láá juohhum ereskukkosáid raddalâssáid. Motomin veerstâin kiävttojeh teevstâ siskelditmeh teikâ uáli uánihis raddalâsah, moh sättih siskeldiđ tuše oovtâ sääni.

Hogan tiivtah láá uáli pooliitliih já oovdânpyehtih čällee uáivilijd maaŋgâin olssis tehálijn aašijn. Tiivtâin sun kieđâvuš stuárráámuid ameriklij algâaalmugij kyeskee čuolmâid tegu algâaalmugij vijđes olgoštem já luándu tuššâdem. Čällee läävee kuvviđ pirâstittee maailm aaibâs njuolgâ vuovvijn. Sun oovdânpuáhtá kuvviimijd luándust, maid sun te ovtâstit Chickasaw-čeerdâ historján já njálmáláid mainâsáid. Talle sun ovtâstit mainâsáid jieijâs persovnlijd feeriimijd já meiddei jieijâs huolâid tááláá ääigist. Hogan maailmkove lii ahheev, ige maccâm algâalgâlii luándu já kulttuur iäláskitmân lah suu mielâst uáinusist. Sun kiävttá siämmáid persovnlijd symbolijd ain uđđâsist jieškote-uv aaigij jieijâs tiivtâin, já návt symboleh finnejeh maaŋgâkiärdásijd merhâšuumijd. Symbolin sun kiävttá ovdâmerkkân elleid, šaddoid, luándu, čääsi, tááluid já kaavpugijd. Ton lasseen sun čáálá čerdâsiärváduv puárisáigásii elimist já verdid tom eellim tááláá ameriklii ohtsâškode elimân.

Hogan tiivtah láá muštâlusah lappum maailmist, mii onnáá peeivi iälá tuše suu muštoin já kulttuurhistorjást. Tiivtâin lii korrâ epituáivu, mut nube tááhust čällee vuástálist tááláá já uhkevuálásii maailm tievâslii tuššâm. Tivtâidis vievâst sun haalijd siäiluttiđ jieijâs identiteet já siärvuslâšvuođâ. Sun kovvee tobdoidis já čielgee, et tobdoo tegu sun ličij päihittem já ollásávt viärádum tááláá maailmist. Sun haalijd maccâđ luándun já ahevuš tom fyysilii, psyykkilii já jiegâlii tääsist.

Kolbâcuábui lii ohtâ Hogan távjá kevttim symbolijn. Sunjin kolbâcuábui oovdâst ellee, mon kolbâ – ađai päikki já syeji – jotá ellee fáárust. Symbolin kolbâcuábui lahtoo Hogan persovnlii já ubâ kulttuuris päihittemesvuođâ toobdon. Kolbâcuábui ij pyevti luoppâđ kolbâstis. Koolbâ puáhtá väldiđ meddâl tuše viehâvaldijn, já kolbâcuábui jámáččij toos. Koolbâ symboliik tâi koolbâ váilum kiärdu tiivtâin távjá – ij tuše koolbâ häämist, peic meiddei rummâš tâi tuššâdum táálu já pääihi symbolij häämist.

Hogan ij muštâl päihittemesvuođâst já viäráduumist tuše jieškote-uvlágánij symbolij vievâst. Meiddei maaŋgah suu muštâlusâin kieđâvušeh taid teemaid. Sun ovtâstit historjálijd já persovnlijd mainâsijd, main kiärdu tušástum tááláá maailmân. Taat tušástum puátá tast, et onnáá peeivi ulmuuh iä ane táálu, pargo já siärváduv nuuvt tehálâžžân olssis ko ovdil – tääl toh láá tuše kiäinuh já vyevih finniđ persovnlii vääldi. Hogan lii ton uáivilist, et tááláá kulttuur čuolmân láá puástu áárvuh. Ruttâ já pooliitlâš väldi láá liijkás teháliih. Pargo, eennâm já päikki láá tuše kiäinuh já vyevih finniđ täid puástu áárvuid. Sun piejâččij eellim áárvu puoh eres áárvui oovdân – eellim lii-uv puoh tehálumos árvu.

Toskeest, monâttuumist já tušástuumist huolâhánnáá tiivtâi tuáváást láá kuittâg optimism já avžuuttâs nubástusân. Čällee räähist olmooškode já luándu já tuáivu pyereeb puátteevuođâ. Taan puátteevuođâst mäccih ulmui mietitobdo já rievtis áárvuh. Hammiimáin puigâ ohtâvuođâ ulmui já enâmân lii máhđulâš vyeittiđ päihittemesvuođâ soro já šoddâđ kolbâcuobbuu hámásâžžân.

Fáádást eres soojijn

[mute | mute käldee]

Käldeeh

[mute | mute käldee]
  1. 1,0 1,1 1,2 Linda Hogan nativeamericanlit.com (PDF) Čujottum 11.3.2021 (eŋgâlâskielân)
  2. Jennifer McClinton-Temple, Alan R. Velie (2007). Encyclopedia of American Indian literature. Infobase Publishing. ISBN 978-0-8160-5656-9., s. 167.
  3. A Chickasaw writer returns to her heartland - centerwest.org Čujottum 13.3.2021 (eŋgâlâskielân)