Newtoni Isaac

Newtoni Isaac (Isaac Newton, 1643-1727) oll' inglüse füüsik, matõmaatik, tähetiidläne, alkeemik ja usutiidläne. Timä raamatut "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica", miä ilmu 1687, peetäs tiidüse aoluun kõgõ mõokambas raamatus. Sääl tä kirot' manokiskmisväest ja kolmõst liikmissäädüsest, põh'andadõn tuuga kütse mekaaniga, minga kolm aastagasata seletediq tiidüslidselt füüsilist maailma ja miä om s'ooilmaaigsõ insinöritiidüse alos. Tä näüdäs, et timä manokiskmisoppus om kuunkõlan Kepleri hod'otähti liikmissäädüisiga, nink tuuga käüväq asjo liikminõ Maa pääl ja taivakihhi liikminõ sammo säädüisi perrä. Niimuudu häöt' tä perämädseq kahtlusõq pääväkeskse ilmapildi kotsilõ ja tougas' takast tiidüslist revoluts'uuni.

Mekaanigan sõnast' Newtoni Isaac liikmishulga ja püürdliikmishulga samasjäämise põhimõttõq. Optigan märke tä vällä piiglidega teleskoobi ja värmioppusõ, pandõn tähele, et prisma lahotas valgõ valgusõ nättäväs spektris. Viil sõnast' tä empiirilidse jaahtumissäädüse ja uurõ helü kibõhust.

Matõmaatikan om Newtoni Isaacil avv ollaq üten Leibnizi Gottfriediga diferentsiaal- ja integraalrehkendüse luujas. Viil tõõst' tä ületse binoomteoreemi, märke vällä niinimitet Newtoni meetodi funkts'ooni null'kotussidä ligikaudsõs löüdmises nink uurõ astmõrito.

Newtoni Isaac oll' väega usklik. Tä kirot' inämb töid piiblihermeneutika kotsilõ ku luudustiidüisi kotsilõ, kuigi täämbädsel pääväl teedäs tedä perämäidsi perrä.

Elokäük

Nuurus

Newtoni Isaac sündü 4. vahtsõaastakuu pääväl 1643 Woolsthorpe mõisan Woolsthorpe-by-Colsterworthi külän Lincolnshire maakunnan kolm kuud peräst uma esä ärqkuulmist. Tä sündü inne aigu, oll' väikene lats ja timä imä Ayscoughi Hannah ollõv ütelnüq, et lats ollõv võinuq kruusi ärq maahtudaq. Ku Isaac oll' kolmõaastaganõ, läts' tä imä vahtsõst mihele reverendile Smithi Barnabusõlõ nink asot' timä mano elämä jätten puja uma imä Ayscoughi Margery huuldõ. Noorõlõ Isaacilõ miildü-es võõrasesä ja tä oll' imä pääle kuri, et tuu tollõ mihele läts'. Tuu paistus vällä timä kirotõt 19. eloaastagani tett pattõ nimekiräst, kon muuhulgan sais: "Esä ja imä Smithi ähvärdämine tuuga, et palota nimäq ja näide maja ärq".

Isaac alost' koolitiid küläkoolõn. Ildampa saadõti Kuninga Kuuli Granthamin, kon täst sai kooli kõgõ parõmb opilanõ. Sääl oppõn elli tä ruuhõpuutnigu Clarke'i Williami man ja lõpus kihlu timä kasutütre Storeri Annega, inne ku tä läts' 19-aastagadsõlt Cambridge'i Ülikuuli. Ku Isaac ülikoolin oppõ, jäi tuu armulugu soiku ja Anne läts' ütele tõsõlõ mihele. Isaac jäigi vanaspoisis ja olõ-iq teedäq timä tõisi armukõisi.

12. eloaastagast 17.-ni käve Isaac Kuninga Koolin Granthamin. Tä võeti koolist ärq ja 1659. a. rihekuun oll' tä Woolsthorpe-by-Colsterworthin, kon timä imä, kiä oll' tuus aos tõist kõrda läsäs jäänüq, püüd' timäst põllumiist tetäq. Tälle es olõq tuu sukugi miildünüq. Arvada, et tuu oll' Stokesi Henry Kuninga Koolist, kiä pallõl' imäl Isaaci kuuli tagasi saata, et tuu saanuq kooli ärq lõpõtaq. Tuud tä tegigi 18-aastagadsõlt väega hää lõpotunnistusõga.

1661. a. piimäkuun võeti tä vasta Cambridge'i Trinity Kolledžihe. Tuudaigu käve oppaminõ kolledžin Aristotelese oppusõ perrä. Isaac pidi parõmbas lukõq timäaigsidõ filosuufõ (nt. Descartes) ja tähetiidläisi (nt. Kopernik, Galilei, Kepler) töid. Aastagal 1665 tõõst' tä ületse binuumteoreemi ja naas' vällä tüütämä matõmaatilist teooriat, minkast ildampa sai diferentsiaal- ja integraalrehkendüs. Pia pääle tuud ku Newtoni Isaac 1665. a. põimukuun kraadi sai, panti ülikuul Suurt Katsku peläten kinniq. Isaac arõnd' katõ järgmädse aastaga kestel koton Woolsthorpe'in edesi ummi matõmaatiga-, optiga- ja füüsigateoorijit.

Miheigä

Matõmaatiga

Suurõmb jago aoluulaisi arvas, et Newton ja Leibniz mõtlivaq diferents'aal- ja integraalrehkendüse vällä ütsüte tiidmäldäq. Newtoni ligimäidsi sõnno perrä ollõv tä uma meetodi vällä tüütänüq aastit inne Leibnizi. Sõski tä es avaldaq piaaigu mitte midägi inne 1693. a. nink tävvelidselt ilmu timä tüü 1704. a. Samal aol Leibniz naas' uma meetodi kotsilõ töid avaldama 1684. Ka timä tähistüseq ja mõistõq "diferents'aalmeetod" võeti Õuruupa maisõmaal tarvitusõlõ. Ku Leibnizi teossist om nätäq timä ideede arõngut alostusõst kütsessaamisõniq, sõs Newtoni märkmin om nätäq õnnõ valmisprodukt. Newton ollõv ütelnüq, et tä taha-s tuuperäst ummi töid avaldaq, et peläs vällänaardmist. Newton käve tihedähe läbi Sveitsi matõmaatigu Duillieri Nicolas Fatioga (Nicolas Fatio de Duillier), kiä oll' väega vaimustõt Newtoni manokiskmisteooriast. 1691. a. plaanõ tä tetäq vahtsõ vers'ooni Newtoni raamadust "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica", a tuu saa-s täl valmis. 1694 jäi näide läbisaaminõ jahhembas. Tuul aol vaiht' Duillier mitmit kirjo Leibniziga.

1699. aastagast süüdüstiväq Kuninglidsõ Seldsi (mink liigõq Newton kah oll') tõsõq liikmõq Leibnizi plagiaadin. Suurõs vaiõlusõs läts' 1711. Selts kuulut' uman uurmistüün, et Newton oll' diferents'aal- ja integraalrehkendüse vällämärkjä nink nimit' Leibnizi petüsses. Uurmistüü säeti kahtlusõ ala ku löüti, et tuu lposõnaq Leibnizi kotsilõ oll' kirotanuq Newton esiq. Tull' suur tülü, miä kest' Leibnizi ärkuulmisõniq 1716.

Newtoni Isaac 1702. a., Knelleri Godfrey maal

Newtoni umas loetas ülene binuumteoreem. Tä märke vällä Newtoni samasusõq, Newtoni meetodi, klassifitsiirõ tasapinnalidsõq kuupkõvõraq (kolmanda astmõ katõ tundmadagaq hulkliikmõq) nink oll' edimäne, kiä tarvit' jagoarvoliidsi indeksit ja analüütilist geomeetriät diofantiliidsi võrrandidõ lahõndamisõs. Tä lähend' harmoonilidsõ ria osasummasit logaritmõga (Euleri summiirmisvalõmi iinkäüjä) ja uurõ astmõrito. Viil löüde tä $\pi$ rehkendämises vahtsõ valõmi.

1669 valiti tä Cambridge'i Ülikooli matõmaatigaprohvesris. Tuul aol pidi ega Cambridge'i vai Oxfordi prohvesri olõma ordineerit anglikaani priistre. Saman oll' tuu kotussõ tahtjilt nõvvõt, et nuuq ei olõssiq kerkon aktiivsõq (et nii jäänüq aigu inämb tiidüse jaos). Newton arvas', et niimuudu piässi tälle saama erändi tetäq, nink Charles II, kink lupa oll' tuu jaos vaja, oll' tuuga peri.