Lucie Delarue-Mardrus

Lucie Delarue-Mardrus (3. november 1874, Honfleur, Prantsusmaa – 26. aprill 1945, Château-Gontier, Prantsusmaa) oli Prantsuse ajakirjanik, prosaist, luuletaja, skulptor, ajaloolane ja disainer.

Luule

Mu kodukandi lõhn on peidus õuna sees.
Löön hambad tasse kinnisilmi uneldes,
et uskuda: ma seisan seal, kus roheline aas.
Päiksest ja merest õhkub kõrge rohi maas,
seal pikki varje heitvad kõrged papliread
ja kuulen linnulärmi hekirivi seast
keskpäeval naasevate lainetega koos.

Kui palju kordi roheruuge sügis nägi
mind keset päiksepaistet seismas, löömas hambaid
taas kinnisilmi lihavasse õuna, tuleb
mis sinu aasadelt, Normandia, rikas, tugev!
Ah, pole tervenend ma oma kodukandist!
Kas pole magusus seal pärit lehestikust,
mis korjat süütuses on, värskuses ja rahus!

Kes eales oleks tervenenud lapsepõlvest?

Lucie Delarue-Mardrus, "Mu kodukandi lõhn" ("L'odeur de mon pays"); rmt: "Ferveur", Paris: éditions de la Revue blanche, 1902, lk 95-96 (Internet Archive) ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

See on häbitu kass Pariisist.
Kogu liha on tema jaoks hiir vist.
Võtab kõik taldrikuilt,
Jätab puru vaid muil',
Ütleb: "Minu! Sa tead minu viisist!"
Oh see häbitu kass Pariisist!

Lucie Delarue-Mardrus, "Häbitu kass" ("Le méchant Chat"), Métrique en ligne; rmt: "Poèmes mignons pour les enfants", Paris: Gedalge, 1929 ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

Välislingid

"Lucie Delarue-Mardrus", Arlindo N. M. Correia, 5.12.2007
"L'odeur de mon pays, Lucie Delarue-Mardrus", luuletust loeb Françoise Rosay, 19.10.2016
Lucie Delarue-Mardrus, "En l'honneur de S. J. Bach", rmt: "Souffles de Tempête", Paris: E. Fasquelle, 1918, lk 50-52 (Internet Archive)