Suur Magalhãesi Pilv
| Suur Magalhãesi Pilv | |
|---|---|
 | |
| Vaatlusandmed | |
| Tähtkuju | Kuldkala ja Lavamägi |
| Otsetõus | 05h 23m 34,5s |
| Kääne | −69° 45′ 22″ |
| Kaugus | 179 000 ly |
| Tähesuurus | 0,9 |
| Füüsikalised andmed | |
| Diameeter | 14 000 ly |
Suur Magalhãesi Pilv (LMC) on galaktika Kuldkala ja Lavamäe tähtkujus[1], meie Galaktika üks lähimaid naabergalaktikaid. See sai koos Väikse Magalhãesi Pilvega nime portugali maadeavastaja Fernão de Magalhãesi järgi, kes märkas seda 1519. aastal, misjärel sellest saadi teada Euroopa kultuuriruumis[2].
Arvatavasti märkas Suurt Magalhãesi Pilve juba Amerigo Vespucci oma 1503–1504 toimunud merereisil, kuid sellest ei saadud laiemalt teada. Idamaades tunti Suurt Magalhãesi Pilve palju varem, kirjalikult on seda mainitud 964. aastal, mil pärsia astronoom Abd Al-Rahman Al Sufi kirjutas sellest oma kinnistähti käsitlevas raamatus. Ta kirjutas, et see on nähtav vaid Araabia poolsaare lõunaosas aga mitte põhja pool[3].
Suure Magalhãesi Pilve läbimõõt on umbes 14 000 valgusaastat ja see sisaldab hinnanguliselt 30 miljardit tähte[4].
See kuulub koos Linnuteega Kohalikku Galaktikarühma ja on meist 179 000 valgusaasta kaugusel. Pikka aega arvati, et see on meile lähim galaktika, kuid 1994 leiti Amburi tähtkujust tuhm galaktika, mis on meile lähemal ning 2003. aastal leiti veel lähemal Suure Peni tähtkujust Suure Peni kääbusgalaktika, kuid selle olemuses pole üksmeelt.
Suures Magalhãesi Pilves asub Taranteludu ning mitmeid udukogusid ja täheparvi. 24. veebruaril 1987 avastati pilves supernoova SN 1987A[5].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Magalhãesi Pilved". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 8. detsember 2017.
- ↑ "Magellanic Cloud". Encyclopedia Britannica. Vaadatud 8. detsember 2017.
- ↑ "The Large Magellanic Cloud, LMC". Observatoire de Paris. Vaadatud 8. detsember 2017.
- ↑ "Magellanic Clouds facts". Space Facts. Vaadatud 8. detsember 2017.
- ↑ "This date in science: Supernova 1987A". EarthSky. Vaadatud 8. detsember 2017.