Sipa mõis

See artikkel räägib Kullamaa kihelkonna mõisast; Lihula kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Sipa mõis (Lihula)

Sipa mõis (saksa keeles Sipp, Libell) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal^[1]. Nüüdisajal jääb mõis Rapla maakonda Märjamaa valda^[1].

Mõis asutati keskajal^[1]. Mõisa on esmakordselt nimetatud 1414. aastal, Sipa mõis olla eraldatud Loodna mõisast^[2].

Jaan Jungi arvates^[2] läänistati Sipa koos Loodna ja paljude teiste küladega juba 1196 aastal Taani rüütlile Odward von Lodele ja 1222 aastal kinnitati need maad Odwardi pojale Heinrichile ja 1238 kinnitas Saare-Lääne piiskop maade kuulumist Lodedele. 15, sajandi lõpul või 16. sajandi algul olevat Kukruse mõisnik Hans Lode müünud Sipa mõisa von Tülenile. 1510. aastal sõlmisid Sipa mõisniku Diedrich Tule lese Anne võlausaldajad omavahel lepingu, mille järgi Anne pidi Ellamaa küla üle andma Claus Holsteverile, mille vastu pidi Anne saama 550 marka. Tucke küla pidi Anna andma Peter Ixkull 600 marga eest^[3]. 1527. aastal müüsid Jürgen Lieve pärijad mõisa koos 18 taluga Johan Hattorpile. Johanni poeg Aleff Hattorp valdas mõisa veel Liivi sõja ajal.

Rootsi ajal kingiti mõis Ake Bengtsonile ja Rootsi sõjaväelasele, admiralile ja riigitegelasele, kes aastatel 1564–1565 oli ka Eestimaa asehaldur, Herman Persson Flemingile ( (u. 1520–1583) igaveseks. Hermann Flemmingilt päris mõisaosa Klas Hermansson Fleming (u. 1550–1616). 1595. aastal oli pool mõisast immiteeritud Klas/Claus Flemingile, pool Anna Hattorpile ja ta kaaspärijatele. 1591. aastal mõis jagati Flemmingite ja Anna Hattorpi vahel.

1617. aastal ostis Libelli (Sippa) mõisa Reinhold Fabian von Fersen, 1678. aastal müüs endine Liivimaa kuberner, kindral ja maanõunik Hans von Fersen (1625–1683) müüs Herman von Fersenile (1630–1709) Nõmmkülast. Hermann von Fersenilt (surn. 1708) päris mõisa poeg Gustav Wilhelm Fersen (1673–1739) ja temalt, poeg kapten Georg Johann von Fersen (surn. 1752), siis Eestimaa maanõunik, kammerhärra Gustav Wilhelm von Fersen (1742–1811). 1813. aasta pärandavara jagamise lepinguga sai ooberstleitnant Gotthard Johann von Fersen, Mõraste, Sipa koos karjamõisaga Libbel, kes aga 1816. aastal müüs Sipa mõisa kreisikohtunik Gustav Jakob Ferdinand von Rosenthalile (1789–1853).

1858. aasta pärandavara jagamise lepinguga sai Sipa mõisa koos Kronenthali karjamõisaga^[4], haagikohtunik Heinrich Johann Alexander von Rosenthal (1820–1899), kes 1891. aastal kinkis Sipa mõisa oma pojale Ernst von Wetter-Rosenthalile (1861–1930).

1919. aastal mõis riigistati 1919. aasta maareformiga.

Mõisa barokne peahoone ehitati 18. sajandi II poolel^[1]. Pärast 1905. aasta tulekahju taastati hoone esialgne kuju^[1].

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Sipa mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 29.10.2015)
↑ ^2,0 ^2,1 Sipa mõis (Kullamaa khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
↑ Est- und livländische Brieflade I. nr 740
↑ Selja karjamõis (sks Kronenthal)., Dictionary of Estonian Place names

Välislingid

Sipa mõis Eesti mõisaportaalis
Sipa mõis (Kullamaa khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

[mõisaportaal,_2015-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Sipa mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 29.10.2015)

[:0-2] 2,0 ^2,1 Sipa mõis (Kullamaa khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

[3] Est- und livländische Brieflade I. nr 740

[4] Selja karjamõis (sks Kronenthal)., Dictionary of Estonian Place names

[1]

[2]

[3]

[4]