Sekund

See artikkel räägib ajaühikust; nurga- ja kaareühiku kohta vaata sekund (geomeetria); intervalli kohta muusikas vaata sekund (muusika).

---

Sekundise taktiga pendelkell

Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.

Sõna "sekund" tuleb ladina keele väljendist pars minuta secunda (sõna-sõnalt: osa väike teine) ehk (tunni) teine väike osa (esimene väike osa – pars minuta prima – on minut).

Igapäevases ajaarvestuses on sekund 1/60 minutit ehk 1/3600 tundi (1 s = 1/60 min = 1/3600 h).

Definitsioon

Sekundi praeguse definitsiooni kinnitas 26. Kaalude ja Mõõtude Peakonverents (CGPM) 2019. aastal.

Sekundi määratlemisel on aluseks võetud tseesium-133 aatomi häirimata põhioleku ülipeenstruktuuri kahe energiataseme vahelise ülemineku sageduse $\Delta \nu _{\text{Cs}}$ fikseeritud arvväärtus 9 192 631 770, ühik Hz ehk s^–1: 

$\Delta \nu _{\text{Cs}}=9\,192\,631\,770\;{\frac {1}{\mathrm {s} }}$,

millest

$1\;\mathrm {s} ={\frac {9\,192\,631\,770}{\Delta \nu _{\text{Cs}}}}$.

Defineerimise ajalugu

Kuni 1956. aastani defineeriti sekundit Maa pöörlemise kaudu kui 1/86400 keskmisest päikeseööpäevast (60 s × 60 min × 24 h = 86 400 sekundit).

1956. aastal defineeris Rahvusvaheline Vihtide ja Mõõtude Komitee sekundi Maa tiirlemise kaudu ümber Päikese ühel kindlal epohhil, sest Maa pöörlemist ei peetud enam piisavalt ühtlaseks, et selle kaudu aja mõõtühikut määratleda. Maa liikumist kirjeldati Newcombi päikesetabelite järgi, mis annavad ümber Päikese liikumise valemi epohhi J1900 jaoks 18. ja 19. sajandil tehtud astronoomiliste vaatluste põhjal. (Epohhiks nimetatakse astronoomias ajahetke, mille kohta on määratud koordinaadid astronoomilistel kaartidel.)

Niiviisi defineeritud efemeriidisekund on 1/31556925,9747 troopilise aasta keskmisest pikkusest epohhil J1900 (Juliuse kalendri järgi 1900. aasta 1. jaanuaril kell 00.00.00). Selle definitsiooni ratifitseeris XI Kaalude ja Mõõtude Peakonverents (1960).

Alates 1967. aastast on sekundit defineeritud ajavahemikuna, mis võrdub ¹³³Cs (tseesium-133) aatomi põhioleku kahe ülipeenstruktuurinivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 võnkeperioodiga (temperatuuril 0 K).

Põhiolekus on ergastatud aatomi energiatasemete peenstruktuur määratud aatomituuma magnetmomendi ja elektronide magnetvälja vastastikmõjuga. Üleminek ühelt tasemelt teisele (aatomi loomulik „vibratsioon“ ja vastav kiirgus) toimub igale aatomiliigile omase kindla sagedusega.

2019. aasta määratluses on muudetud sõnastust, sisu jääb samaks.

Vaata ka

• Maailmaaeg
• Liigsekund