Mine sisu juurde

Riigi Kinnisvara AS

Allikas: Vikipeedia

Riigi Kinnisvara AS (lühend RKAS) on 2001. aastal asutatud Eesti kinnisvaraettevõte. [1] RKAS loodi riigile kuuluva kinnisvara senisest tõhusamaks haldamiseks [2]. Riigi Kinnisvara AS tegutseb riigi kinnisvaravaldkonna kompetentsikeskusena.

Ettevõtte peamisteks klientideks on riigiasutused ja avalike teenuste pakkujad, kellele osutatakse kinnisvaraga seotud haldus-, arendus, hanke- ja projektijuhtimise teenust. RKASi peamine ülesanne on riigi kinnisvara saneerida, läbipaistvalt ja efektiivselt arendada ja hallata ning riigivalitsemiseks mittevajalik vara võõrandada. Ettevõttes töötab 223 inimest üle Eesti, esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis.

Riigi Kinnisvara AS kuulub täielikult Eesti Vabariigile ja selle aktsiaid käsutab rahandusministeerium. [1] RKAS loodi valitsuse korraldusega 28. juunist 2001. Selles kehtestati aktsiakapitaliks 93 400 000 krooni, mis jagati 93 400 nimeliseks riigile kuuluvaks lihtaktsiaks nimiväärtusega 1000 krooni. Mitterahalise sissemaksena anti aktsiaseltsile üle 5 Tallinna kinnistut aadressidega Suur-Ameerika 1 (tollal rahandusministeeriumi hoone, hilisema nn superministeeriumi hoone asukoht), Lõkke 4 (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, kaitseväe toetusteenuste keskus jm), Lühike jalg 9a (Neitsitorn, Tallitorn, nendevaheline müür ja galerii), Kopli 72 (endise sõjatehase hoonekompleks koos ladude ja varjenditega) ning Kose tee 4 (spordikompleks, Maarjamäe kunstmuruväljak) [3]

Aktsiaseltsi asutamine oli osa 2001. aastal alanud riigi kinnisvarakorralduse reformist, mille eesmärk oli koondada ühe haldaja kätte riigi kinnisvaraobjektid, mille seas 2001. aastal oli ligi 15 000 ehitist. [4] Äriühingu abil loodeti vajalikud hooned korda teha, mõjutamata riigieelarve tasakaalu ja võlakoormust. Algsete plaanide kohaselt tuli peaaegu kogu hoonestatud kinnisvara üle anda 2003. aastaks. Riigikontrolli 2016. aastal valminud aruande kohaselt oli 15 aasta jooksul üle antud 25% kinnisvarast, riigi ühtse kinnisvarapoliitikani jõudmata, vajalike tööde maht küündis hinnanguliselt 500 miljoni euroni. Riigikontroll analüüsis 11 kinnisvaraobjekti, mille näitel olid kulud asutuste eelarvetes vastupidi ootustele kasvanud keskmiselt üle 2,5 korra, seda peamiselt kinnisvara rahastamismudeli muutuse tõttu. [5]

RKAS viis 2018. aasta jooksul läbi 896 hankemenetlust 94 miljoni euro väärtuses, olles üks suuremaid hankekorraldajaid riigis. 2018. aasta lõpu seisuga omas ja haldas ettevõte 1399 hoonet suletud netopinnaga 1,33 miljonit ruutmeetrit kokku 902 kinnistul. Kinnisvaraarendusse investeeriti aasta jooksul 65 miljonit eurot.

Ettevõte maksis 2020. aastal Eesti riigile 40 miljonit eurot dividende[6].

Kinnisvaraportfell

[muuda | muuda lähteteksti]

RKASi kinnisvaravaraportfell jaguneb neljaks grupiks:

  1. haldusportfell – objektid, mis kuuluvad RKASile ja on kaetud üürilepingutega ning on tavapärases kasutuses;
  2. arendusportfell – hoonestatud või hoonestamata kinnistud, mis omavad potentsiaali väärtuse tõusuks läbi arendustegevuse. Arendusportfelli kuuluvad ka varad, mille arendusprotsess on pooleli;
  3. müügiportfell – mittevajalik vara, mida ei ole riigi vajadustest lähtuvalt otstarbekas hoida ning mille RKAS on otsustanud võõrandada, seda vajadusel eelnevalt väärtustades;
  4. lepinguline portfell – haldusobjektid, mis ei kuulu RKASile ja kus RKAS osutab haldusteenust lepingu alusel.

2018. aasta aprillis otsustas Vabariigi Valitsus anda riigiasutustele ja RKASile juurde otsustusvabadust, et parandada ülevaadet kinnisvarainvesteeringute vajadusest.

Seni tegi investeerimis- ja rahastamisotsuseid valitsus, ministeeriumide otsustusvabadus on olnud väike. Uue otsuse kohaselt peavad ministeeriumid hakkama ise oma kinnisvarakulusid juhtima, et suureneks vastutus kinnisvaraotsuste tegemisel ja kasvaks motivatsioon kulusid kokku hoida. Valitsus otsustab kinnisvarainvesteeringute mahud valitsemisalade lõikes ning vastutav minister otsustab ressursside detailsema kasutuse. Erandiks on uued strateegilised investeeringud, mida jääb otsustama valitsus.

Alates 4. detsembrist 2017 on Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin. Ettevõtte juhatuse esimees oli 2015–2017 Urmas Somelar. Enne teda oli selles ametis Jaak Saarniit. [7][8] RKASi peakontor asus Tallinnas Lelle tänav 24.[9]

RKAS rahastab Tartu Ülikooli inseneri- ja magistriõppe stipendiumit üliõpilastele, kes soovivad teha koostööd RKASiga ning kelle uurimistöö on teadmispõhise ehituse, hoonete keskkonnamõju, sisekliima ja tööviljakuse, hoone ja linna või töökeskkonna haldamise valdkonnast. [10] Ettevõte on andnud stipendiumeid ka Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilastele[11][12] ning magistrantidele ja doktorantidele üle Eesti [13].

  1. 1,0 1,1 Riigi Kinnisvara AS (vaadatud 18.04.2014)
  2. Siim Kallas kinnitas Riigi Kinnisvara asutamise eelnõu Postimees, 20. juuni 2001 (vaadatud 25.06.2017)
  3. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi asutamine Riigi Teataja, Vabariigi Valitsuse korraldus, vastu võetud 28.06.2001 (vaadatud 25.06.2017)
  4. Siim Kallas kinnitas Riigi Kinnisvara asutamise eelnõu Postimees, 20. juuni 2001
  5. Valitsus pole 15 aastaga riigi kinnisvarapoliitikas üksmeelele jõudnud, kulud kasvavad, remondivajadus on juba praegu ligi 500 miljonit eurot Riigikontrolli pressiteade, 26.10.2016 (vaadatud 25.06.2017)
  6. "Riigi äriühingud maksavad eelarvesse 121,6 miljonit eurot dividende" ERR, 18. juuni 2020
  7. "Riigi Kinnisvara juhiks saab Urmas Somelar" Eesti Päevaleht, 6. oktoober 2015 (vaadatud 25.06.2017)
  8. Riigi Kinnisvara nõukogu rahuldas Urmas Somelari tagasiastumispalve Delfi, 22.06.2017 (vaadatud 25.06.2017)
  9. Kontaktandmed RKASi kodulehel (vaadatud 25.06.2017)
  10. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) stipendiumi statuud TÜ sihtasutuse kodulehel (vaadatud 25.06.2017)
  11. Riigi Kinnisvara AS annab edukatele üliõpilastele 7000 eurot stipendiumiteks TTK pressiteade, 08.04.2016 (vaadatud 25.06.2017)
  12. Riigi Kinnisvara AS annab edukale üliõpilasele 2000 eurot stipendiumit TTK pressiteade, 19.10.2016 (vaadatud 25.06.2017)
  13. EESTI KUNSTIAKADEEMIA TUDENGID TAAS EDUKAD RIIGI KINNISVARA AS-I STIPENDIUMIKONKURSIL Eesti Kunstiakadeemia pressiteade, 1. juuni 2015 (vaadatud 25.06.2017)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]