Polaarhunt

Polaarhunt (Canis lupus arctos; ehk valge hunt või arktika hunt) on halli hundi üks alamliike.

Polaarhundid on värvuselt valged. Emased hundid on väiksemad, kuid nendegi kehapikkus võib ulatuda 1 meetrini ning kõrgus 70 sentimeetrini. Polaarhuntide keskmine kehakaal on 45 kg, kuid isased võivad kaaluda kuni 80 kg. Polaarhundi eluiga on keskmiselt 7–10 aastat, kuid vangistuses võivad polaarhundid elada kuni 18 aastat.

Käitumine

Polaarhundid ei ole inimeste suhtes kuigi kartlikud ning elavad paljudes kohtades inimasustusele väga lähedal. Julgeks muutudes võivad polaarhundid ka inimesi rünnata. Näiteks on Kanadas Nunavutis Alerti asulas esinenud palju ründamisjuhtumeid, sest hundid on elanud aastakümneid inimestele liiga lähedal. Ühel aastal saadi kätte kolm marutaudi nakatunud hunti.

Polaarhuntide liikumise kohta ei ole palju teavet, sest peamine ränne toimub talvel polaaröödel. Talvistel polaaröödel on 24h pimedust, milles on keeruline huntide liikumist jälgida. Samuti segavad polaarhuntide rände jälgimist rasked ilmaolud, näiteks on uuringute toimumise ajal olnud külmakraade kuni −53 °C.

Toitumine

Polaarhundid toituvad peamiselt jänestest, kuid söövad ka polaarrebaseid, muskusveiseid, mardikaid ja linde. Samuti on täheldatud, et polaarhundid otsivad toitu ka inimeste prügi hulgast.

Arvukus

Polaarhuntide arvukust mõjutab nende saakloomade arvukus, ebasoodsate ilmastikuolude tõttu võivad saakloomade näiteks muskusveiste populatsioonide arvukus väheneda ja seega kannatab ka polaarhuntide arvukus. Alates 1930. aastast on nende arvukus järk-järgult vähenenud.

Taksonoomia

Polaarhundil alamliigile andis 1935. aastal nime Briti zooloog Reginald Pocock. Polaarhundi isendi leidis ta Kanadast Melville’i saarelt, samuti täheldas ta sarnase välimusega hunte Ellesmere saarel.