Pimen (Moskva patriarh)
Pimen | |
---|---|
Sünniaeg | 23. juuli 1910 |
Surmaaeg | 3. mai 1990 (79-aastaselt) |
Autasud | Sõpruse orden |
Autogramm | |
Pimen (vene keeles Пимен; kodanikunimega Sergei Mihhailovitš Izvekov, vene keeles Сергей Михайлович Извеков; 23. juuli (vkj 10. juuli) 1910 Kobõlino, Kaluga kubermang – 3. mai 1990 Moskva) oli Vene Õigeusu Kiriku vaimulik, aastatel 1971–1990 Moskva ja kogu Venemaa patriarh.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ta sündis mehaanik Mihhail Izvekovi ja tema abikaasa Pelageja peres. Tulevane patriarh omandas hariduse keskkoolis, laulis varateismelisena kirikukooris ja osales jumalateenistustel piiskoppide hüpodiakonina.
Pärast kooli lõpetamist sõitis ta 1925. aastal Moskvasse, astus Sretenski kloostrisse ja juhatas koore mitmes Moskva kirikus. 1927. aastal pühitseti ta mungaks Pimeni nime all, vaga Pimen Suure auks.
16. juulil 1930 pühitses Zvenigorodi ülempiiskop Filipp (Gumilevski) ta munkdiakoniks ja 12. jaanuaril 1931 munkpreestriks.
1932. aastal kutsuti ta kaheks aastaks aega teenima Tööliste ja Talupoegade Punaarmee ühte väeossa Valgevenes.
Järgnevate aastate kohta kuni 1945. aastani puuduvad ametlikes biograafiates igasugused andmed. Öeldakse vaid, et sõja lõppedes oli munkpreester Pimen Rõõmukuulutamise katedraali vaimulik Vladimiri oblasti Muromi linnas.
Ühe versiooni järgi ta deserteerus ja elas võltsitud dokumentidega Moskvas; mõisteti deserteerumise eest vangi ja kandis karistust kuni 1941. aasta sügiseni Moskva-Volga kanali ehitusel ning oli asumisel Usbeki NSV-s. 1944. aastal saadeti ta 10 aastaks Vorkutasse asumisele. Ta vabanes 1945. aastal amnestiaga seoses Saksamaa üle saavutatud võiduga.
Teise versiooni järgi vahistati ta 1934. aastal kiriku ja riigi lahutatuse seaduse rikkumise eest. Talle mõisteti kolm aastat vabadusekaotust. Kandis karistust Moskva-Volga kanali ehitusel. Pärast karistusaja lõppu 1937. aastal saadeti administratiivkorras asumisele Andijoni linna Usbeki NSV-s, kus juhtis kuni Suure Isamaasõja alguseni sanitaarharidusmaja. 1941. aasta juunis kutsuti armeesse ja teenis 702. laskurpolgus Lõuna- ja Stepirindel.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Eelnev Aleksius I |
Moskva ja kogu Venemaa patriarh 1971–1990 |
Järgnev Aleksius II |