Parma hertsogkond
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2013) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
|
Ducato di Parma 1545–1859 | |||||
 .svg) Lipp
Vapp
| |||||
 Parma ja Piacenza hertsogkond (rohelisega). | |||||
| Valitsusvorm | vasall | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Osa | Saksa-Rooma riik | ||||
| Pealinn | Parma | ||||
| Religioon | katoliku kirik | ||||
| Riigikeeled | itaalia | ||||
| |||||
Parma hertsogkond loodi aastal 1545 Milano hertsogkonna osast lõuna pool Po jõge, mis vallutati Kirikuriigi poolt aastal 1512. Need Parma linna ümbritsevad territooriumid anti läänina paavst Paulus III sohipojale Pier Luigi Farnesele.
Aastal 1556 sai teine hertsog Ottavio Farnese Piacenza linna, saades seega ka Piacenza hertsogiks ja nii oli riik hiljem tuntud kui Parma ja Piacenza hertsogkond (Ducato di Parma e Piacenza).
Farnese perekond jätkas valitsemist kuni hääbumiseni aastal 1731, kust alates päris hertsogkonna Hispaania kuninga noor poeg don Carlo, kelle ema Elisabetta Farnese oli Farnese pärija. Ta valitses kuni Poola pärilussõja lõpuni aastal 1735, kui Parma loovutati Mõlema Sitsiilia eest keiser Karl VI-le.
Habsburgid valitsesid ainult kuni Aacheni rahu sõlmimiseni aastal 1748, kui see loovutati tagasi Bourbonidele don Carlo noorema venna don Filippo isikus, kes sai ka väikese Guastalla hertsogkonna. Hertsogina asutas Filippo Bourbon-Parma dünastia, valitsedes Parma, Piacenza ja Guastalla hertsogkonda (Ducato di Parma, Piacenza e Guastalla).
1796. aastal okupeeriti hertsogkond Napoleon Bonaparte'i juhitud Prantsuse vägede poolt ja poliitiline olukord riigis muutus väga segaseks. Hertsog Ferdinando säilitas oma trooni Prantsuse sõjaliste kuberneride all kuni Aranjuezi lepinguni aastal 1801, kui üldine kokkulepe Bourbonide ja Napoleoni vahel otsustas ametlikult loovutada hertsogkonna Prantsusmaale Toscana eest, kuid hertsog jäi Parmasse kuni oma surmani aastal 1802, võib-olla mürgitati. Siiski oli Napoleon hertsogkonna tuleviku osas kõhklev, taotledes Bourbonide täielikku kaasamist oma liitlastena Euroopa sõdades. Kuigi Prantsuse seadused ja haldus viidi järk-järgult sisse, kuulutati ametlik annekteerimine Prantsuse keisririiki välja alles aastal 1808 pärast konflikti puhkemist Bourbonide Hispaaniaga. Hertsogkond muudeti Taro departemanguks.
1814. aastal taastati hertsogkonnad Napoleoni Habsburgist naise Marie-Louise alla, kes valitses neid oma elu lõpuni. Pärast Marie-Louise surma aastal 1847 taastati hertsogkond Bourbon-Parma liinile, mis valitses väikest Lucca hertsogkonda. Selles kontekstis loovutati Guastalla Modenale. Bourbonid valitsesid aastani 1859, mil nad aeti revolutsiooniga minema pärast Prantsuse ja Sardiinia võitu sõjas Austria vastu.
Parma ja Piacenza hertsogkond ühines Toscana suurhertsogkonna ja Modena hertsogkonnaga, et moodustada detsembris 1859 Kesk-Itaalia ühendatud provintsid, ja ühendati märtsis 1860 pärast referendumit koos Sardiinia kuningriigiga Itaalia kuningriiki.