Pääru Oja
Pääru Oja (sündinud 16. mail 1989 Tallinnas) on eesti näitleja.
Haridus ja töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Pääru Oja lõpetas 2008. aastal Vanalinna Hariduskolleegiumi. 2012. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (25. lend) ning töötas seejärel kuni 2020. aasta sügiseni Eesti Draamateatris näitlejana. Seejärel on Oja olnud vabakutseline. Ta osalenud mitmete teatrite ja etendusasutuste lavastustes: Emajõe Suveteater / Karlova Teater, VAT Teater, Lavastusprojektid, Kanuti Gildi Saal, Kellerteater, Ekspedistsioon.[1]
2024. aasta seisuga on Pääru Oja mänginud kümmekonnas filmis. Tema filmirollidest peetakse üheks jõulisemaks Juhan Liivi kehastamist filmis "Vari" (2024).[2] Ta on esimene eesti näitleja, kes on mänginud kahes Netflixi sarjas („Vikings: Valhalla“, 2022, ja „Shadow and Bone“, 2023).[2]
Koos Mikk Saare, Jaan Söödi ja Allan Vainolaga on Pääru Oja osalenud aastalõpukontserditel "Sinus endas talv" ja suvekontserttuuril "Igavest elu lõppevas öös".[3]
Näitlejatöö
[muuda | muuda lähteteksti]Teatrilavastused
[muuda | muuda lähteteksti]- 2010 Peter Barnes "Jumala narride vennaskond" (isa Toulon)
- 2011 Neil Simon "Biloxi Blues" (Joseph Wykowski)
- 2011 Molière "Scapini kelmused" (Argante)
- 2011 Diana Leesalu / Aleksander Pepeljajev "Gizelle" (osatäitja)
- 2011 Jaan Kruusvall "Tasandikkude helinad" (Franz)
- 2012 David Hare "Vertikaaltund" (Dennis Dutton)
- 2012 Eugene O'Neill "Saatuse heidikute kuu" (T. Stedman Harder)
- 2012 Lee Hall "Kaevuritest kunstnikud" (noor poiss)
- 2012 Andrus Kivirähk "Kevadine Luts" (Silbe)
- 2013 Lyle Kessler "Orvud" (Philip)
- 2013 Tom Stoppard "Utoopia rannik. I osa. Teekond" (Aleksandr Herzen)
- 2014 Tõnu Õnnepalu "Vennas" (Willem)
- 2014 Merle Karusoo, Liis Aedmaa, J. Rahman, P. Saul-Gordilov "Laul, mis jääb" (Valdur Varem)
- 2014 Nina Raine "Hõimud" (Billy)
- 2014 Mika Keränen "Kuldne Lurich" (Olav
- 2015 Fjodor Dostojevski "Vennad Karamazovid" (Aljoša Karamazov)
- 2015 Michel Houellebecq "Kaart ja territoorium" (noor näitleja)
- 2016 Tõnu Õnnepalu "Mäed" (poiss)
- 2017 Anton Tšehhov "Ivanov" (Pjotr)
- 2018 Helen Käit / Mehis Pihla "Lohe needus" (Ferrum, Papagoimees)
- 2019 Madis Kõiv / Aivo Lõhmus "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" (Piiri Leo)
- 2023 Paul-Eerik Rummo "Tuhkatriinumäng"[4]
Filmid
[muuda | muuda lähteteksti]- 2013 "Väikelinna detektiivid ja valge daami saladus" – Evaristus
- 2015 "1944" – Sanitar Elmar Säinas
- 2016 "Luuraja ja luuletaja" – Siim
- 2018 "Mihkel" – Mihkel
- 2018 "Põrgu Jaan" – Tiidrik
- 2020 "Viimased" – Rupi
- 2020 "O2" – Peeter Parik
- 2020 "Hüvasti, NSVL" – Onu Kolja
- 2023 "Suvitajad"[5]
- 2023 "Vigased pruudid" – kosilane ja mulk Enn[6]
- 2024 "Vari" – Juhan Liiv[6]
Telesarjad
[muuda | muuda lähteteksti]- 2011 "Kalevipojad" – Heiko
- 2014 "Väikelinna detektiivid" – Evaristus
- 2014–2020 "Kättemaksukontor" – Markus Heng / Stefan Jaago
- 2016 "Kuum jälg" – Praktikant
- 2018–2019 "Lõks" – Alex
- 2022 "Vikings Valhalla" – Arne Gormsson (Netflix)
- 2023 "Shadow and Bone" (Netflix)
- 2023 “Armastus”
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2014 Kristallkingakese auhind
- 2014 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia meespeaosatäitjale (Willem Kasser "Vennas", Billy "Hõimud", Olav "Kuldne Lurich")
- 2015 Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind
- 2021 Bruno O'Ya stipendium
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa on näitleja Tõnu Oja ja vend on Kaarel Oja. Näitleja ja teatrijuht Rein Oja on tema lell.
Pääru Oja elukaaslane on kunstnik Rebeca Rosalie Parbus.[7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Pääru Oja. Eesti Teatri Agentuur.
- ↑ 2,0 2,1 Jaanus Kulli. Pääru Oja: „Kuidas mingi kamp plikatirtse otsustab, kui palju tohib Lembit Peterson teatrit teha?“ Õhtuleht.ee, 19.10.2024.
- ↑ "Igavest elu lõppevas öös" Suvekontsert.
- ↑ Raun, Miikael; Lensment, Jaanus; Vaitmaa, Ester; Kulleste, Hele-Mai (27. aprill 2023). "Suur lugu | Vaata, kes kirjanike majas kus korteris elas! „Meil oli dissidentlik maja, polnud inimest, kes oleks nõukogude vaimu poolt"". Eesti Päevaleht. Vaadatud 27. aprillil 2023.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: url-olek (link) - ↑ "Treiler | Kummardus kultuskomöödiale „Siin me oleme"! Film „Suvitajad" esilinastub veebruaris". Kroonika. 27. jaanuar 2023. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. jaanuar 2023. Vaadatud 27. jaanuaril 2023.
- ↑ 6,0 6,1 "Pääru Oja kaotas Juhan Liivi mängimiseks hulgaliselt kilosid. „Kuulen kontide klõbinat valgete hullumajahõlstide all"". Maaleht. Vaadatud 30. septembril 2023.
- ↑ Pääru Oja kergitas saladuseloori enda ja elukaaslase suhtelt: iga päev saad aru, et kõik on õige. kroonika.delfi.ee, 1.oktoober 2024.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Pääru Oja |
- Pääru Oja. IMDb.
- Triin Lellep. Pääru Oja: palju see näitlemine ikka nii väga erutab enam. Ma pigem küll teeks juba midagi muud. kroonika.delfi.ee, 15. mai 2023
- "Pääru Oja: vaimsust on meil Eestis filmis vaat et rohkem kui teatris" ERR kultuur, 25. juuni 2023
- Tiiu Suvi. Pääru Oja kaalus filmivõtetel sama palju kui põhikoolis: väljend „näljapimedus“ pole kujundlik, pilt lähebki häguseks. annestiil.delfi.ee, 30.09.2024