Orenburgi kubermang

Orenburgi kubermang oli Venemaa keisririigi ja Venemaa NFSV haldusüksus (kubermang). Kubermangu keskus oli Orenburg. Kubermang eksisteeris aastatel 1744–1782 ja 1796–1928.

Kubermangu kuulus osaliselt tänapäeva Baškortostanis asuvat 10 maakonda: Orenburgi maakond, Verhneuralski mk, Troitski mk, Tšeljabinski mk, Ufa mk, Sterlitamaki mk, Birski mk, Menzelinski mk, Bugulma mk ja Buzuluki mk. 1802. aastal taastati ka kubermangu koosseisus 1796. aastal likvideeritud Belebei mk ja Buguruslani mk.

Kubermangu territoorium oli umbes 282 551 ruutversta ja see oli 1850. aastail pindalalt neljas Venemaa Keisririigis.

Elanike arv oli 2 393 628 inimest, nendest 1 306 299 venelast, baškiire – 448 738, teptjaare – 246 753, tatarlasi – 98 647, mišaare – 97 743, mordvalasi – 77 328, tšuvašse – 58 240, marisid − 38 567, udmurte – 18 205, sakslasi – 1034.

1865. aastal jaotati Orenburgi kubermang keiser Aleksander II korraldusel mööda kubermangu looduslikult jaotavat Uurali mäestiku pooleks, moodustades Ufa kubermangu ja Orenburgi kubermangu, mille kubermangukeskuseks määrati Orenburg. Eraldatud kubermangud kuulusid siiski ühisesse Orenburgi kindralkubermangu (Оренбургское генерал-губернаторство) kuni kindralkuberneri ametikoha likvideerimiseni 1882. aastal.

1865–1919 oli kubermang jaotatud 5 maakonnaks – Orenburgi, Verhneuralski, Tšeljabinski ning vastloodud Troitski ja Orski maakond.