Olav Keerberg
Olav Keerberg (17. aprill 1935 Tartu – 4. november 2015) oli eesti taimefüsioloog.
Ta lõpetas 1957. aastal Tartu Riikliku Ülikooli teoreetilise füüsika erialal.
Ta töötas 1957–2004 Harkus Eksperimentaalbioloogia Instituudis, algul inseneri ja nooremteadurina, 1972–2004 taimefüsioloogia osakonna juhatajana.
Ta uuris fotosünteesi, kasutades süsiniku radioaktiivse isotoobi 14C metoodikat.[1]
1972. aastal kaitses ta Moskvas NSV Liidu Teaduste Akadeemia K. Timirjazevi nimelises Taimefüsioloogia Instituudis bioloogiateaduste kandidaadi väitekirja "Интенсивность света как фактор регуляции фотосинтетического метаболизма углерода" (Valguse intensiivsus kui süsiniku fotosünteetilise metabolismi regulatsiooni tegur).[2] 1989. aastal kaitses ta samas instituudis bioloogiateaduste doktori väitekirja "Süsiniku fotosünteetilise metabolismi kvantitatiivsed karakteristikud".[3]
2005. aastast kuni surmani töötas ta Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudis, algul taimefüsioloogia osakonna juhatajana, hiljem erakorralise vanemteadurina.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1982 – Eesti NSV riiklik preemia
- 1992 – Karl Ernst von Baeri medal
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tiit Pärnik, Üle Niinemets. In memoriam Olav Keerberg (17.04.1935–02.11.2015)
- ↑ Кээрберг, Олаф. Интенсивность света как фактор регуляции фотосинтетического метаболизма углерода: автореферат кандидата биологических наук. Академия наук СССР, Институт физиологии растений им. К. А. Тимирязева, 1972
- ↑ Eesti teadusinfosüsteem. Olav Keerberg
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Olav Keerberg Eesti Teadusinfosüsteemis
