Minimalism

See artikkel räägib suundumusest ja stiilist; teiste tähenduste kohta vaata lehelt Minimalism (täpsustus).

---

Minimalism on stiil, vool ja suund kunstis, kirjanduses, muusikas ja arhitektuuris, mille iseloomulikuks tunnuseks on võimalikult vähene kaunistuste, ilustuste ja detailide kasutamine ning keskendumine ainult hädavajalikule.

Kunst, disain ja arhitektuur

Kazimir Malevitš "Must Ruut" (1915)

Kuigi minimalismile ehk minimaalkunstile omaseid jooni – lihtsust, askeetlikkust, selgust – võib leida juba Vene konstruktivistide loomingus, loetakse traditsiooniliselt minimalismi alguseks 1964. aastat, mil esimest korda eksponeeriti Dan Flavini minimalistlikku installatsiooni "Monument V. Tatlinile", mis oli neoonvalgustitest loodud konstruktsioon, pühendatud vene konstruktivistlikku suunda esindavale kunstnikule.

1960. aastate kunstis vastandus minimalism populaarsele abstraktsele ekspressionismile, selle vaba eneseväljenduse ideele. Minimalistlik kunstiteos on teos iseeneses, sellel puudub tavaliselt sümboolne või narratiivne tähendus ja sisu. Sageli kasutati lihtsaid geomeetrilisi kujundeid, kompositsioonid on lihtsad, puhtad.

Minimalismi võib lugeda üheks opkunsti eellaseks.

Minimalismi kujutavas kunstis on Barbara Rose'i eeskujul nimetatud ka ABC-kunstiks.

Arhitektuuris on kuulsaim minimalistliku idee kandja Mies van der Rohe, kes on tuntud minimalismi põhiidee "Less is more" ("Vähem on rohkem") populariseerijana.

Minimalistlik sisekujundus on paljus inspireeritud Jaapani traditsioonilisest sisekujundusest. Kasutatakse lihtsaid (geomeetrilisi) vorme, avatud ruumi, tihti musta ja valget, dekoratsioone ja kaunistusi on minimaalselt. Viimase kümne aasta jooksul on minimalistlik sisekujundus taas olnud populaarne kogu maailmas.

Muusika

 Pikemalt artiklis Minimalism (muusika)

Minimalism muusikas tekkis 1960. aastate alguses ja tähendab oma ehedas vormis üksikute muusikaliste ideede (järkjärgulist, astmelist) kordamist pika aja jooksul.

Tuntuim minimalismi esindaja ja üks loojatest on Steve Reich. Ta kasutas esimesena eksperimentaalseid tehnilisi võtteid, kus lasi linditsüklitel omavahelisest faasist kergelt välja libiseda (It's Gonna Rain 1966).

Kiiresti hakkasid minimalismist huvituma ka traditsioonilisse klassikalisse muusika ringkonda mittekuuluvad inimesed, mis omakorda nõudis heliloojatelt mahukamaid teoseid.

Philip Glassi lavatriloogia (Einstein on the Beach, Satyagraha, Akhnaten) 1970. aastate lõpus ja järgmise kümnendi alguses liitis tema loodud muusikale avangardismi alged. 21. sajandil käsitletakse minimalismi, avangardismi ja elektronmuusikat üheskoos.

Kirjandus

• "Minimalism T". Edw. Strickland. Tõlk. Virge Joamets. Teater. Muusika. Kino 2003/10-11.
• "Kõnelus Steve Reichi ja Philip Glassiga". Tim Page. Tõlk. Virge Joamets. Teater. Muusika. Kino 2003/10.
• "Vestlus John Cage’iga varajastest teostest raadiole ja lindile" Richard Kostelanetz. Tõlk. Elin Sütiste ja Anneli Remme. Teater. Muusika. Kino.