Mine sisu juurde

Mihkel Toomse

Allikas: Vikipeedia

Mihkel Toomse (ka Mihkel Tooms; 18. november 1905 Lümanda vald, Saaremaa21. veebruar 1986 Leicester, Suurbritannia) oli eesti keeleteadlane.[1]

Mihkel Toomse lõpetas 1925. aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi.[2] 1933. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis magistriväitekirja eesti keele alal ja 1936. aastal läänemeresoome keelte alal. 1939. aastal kaitses ta doktoriväitekirja "Eesti ta-, tä-verbide konsonantsest liitumisest", mis ilmus trükis 1941.[1]

Aastail 1933–1936 oli Mihkel Toomse Tartu Ülikooli teaduslik stipendiaat, 1937–1940 õppeülesande täitja ja abiõppejõud, 1941–1944 professori kohusetäitja ja professor.

1944. aastal põgenes Toomse Saksamaale, kus töötas lingvistilise uurimis- ja organiseerimistöö alal Greifswaldi ülikoolis, Hamburgis ja Pinnebergis.

Aastatel 1947–1953 elas ta Suurbritannias, 1953–1961 töötas taas Saksamaal Bonnis Balti Uurimisinstituudis (Institutum Balticumis). Seejärel kolis lõplikult Suurbritanniasse Leicesterisse.[1][3]

Mihkel Toomse uuris eesti keele murdeid ja sugulaskeeli, samuti Georg Mülleri keelekasutust. Tema suurteoseks jäi 30-köiteline käsikiri "Lõunaeesti murded", millest trükki jõudsid ainult kaardid ja needki alles postuumselt, 1998. aastal.[1]

Mihkel Toomse tütar on väliseesti kunstnik Maarja Reiman.

  • "Eesti ta-, tä- verbide konsonantsest liitumisest" Tartu, 1941
  • "Son correspondant ä l'occlusive dentale apres une syllabe inacentuee dans les dialectes littoraux de l'Estonie du nord-est" ÕESA 1936, lk 260–300
  • "Du dialecte de Vaivara de l'est" ÕESA 1937, lk 85–146
  • "Ida-Vaivara murdest = Du dialecte de Vaivara de l'est" Tartu: Akadeemiline Emakeele Selts, 1938 (Tartu: K. Mattiesen)
  • "Zur dritten Person Singularis im Südestnischen" Commentationes Balticae II. Bonn, 1954, lk 1–59
  • "Palatalklusil im Wõrt- und Silbenanlaut bei Georg Müller (1600–1606)" Commentationes Balticae IV/V, 7. Bonn, 1958
  • "Zur dritten Person Pluralis im Südestnischen" Commentationes Balticae VI/VII. Bonn, 1958–1959, lk 1–35
  • "Zur Orthographie des Hauchlauts in der alten estnischen Schriftsprache" Stockholm, 1965
  • "Lõuna-Eesti murded 1-30. Kaardid" Toimetanud Karl Pajusalu. Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 56. Turku, 1998. 143 lk

Käsikirjalised uurimused Eesti Keele Instituudi arhiivis

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Kalade nimetused eesti keeles" 1926, KKI Lk 25
  • "Kihelkonna khk. konsonantism" 1926, AES 58
  • "Kihelkonna konsonantism II" 1926. AES 56
  • "Objekti kõikuvusi eesti murdeis" 1927. KKI Sk 80
  • "Soome laensõnad Kirde-Eestis I" 1930, KKI Lk 31
  • "Soome mõjundeid eKirde rannikumurdes. Häälikuloolised. Konsonantism" 1932. KKI Hk 59
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Jüri Valge "Uus Turu käsikiri" Keel ja Kirjandus 5/1987
  2. Vilistlased. Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.
  3. EE 14: 544
  • "Toomse, Mihkel" - Eesti entsüklopeedia, 14. kd, lk 544
  • "Eesti teadlased väljaspool kodumaad", lk 131–132

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]