Magnus Carlsen
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Sven Magnus Øen Carlsen (sündinud 30. novembril 1990 Tønsbergi vallas Husvikis) on norra maletaja, rahvusvaheline suurmeister ja viiekordne male maailmameister (2013–2023) hüüdnimega Male Mozart. Tema ELO reiting on 2853, millega on ta FIDE maailma edetabelis esikohal[1]. Tema praegune reiting on kõrgeim ELO reiting läbi aegade, millega ületas Carlsen oma 2013. aasta veebruaris püstitatud rekordi (2872). Carlsen sai suurmeistriks vaid 13 aasta ja 148 päeva vanusena.
Carlsen võitis 2013. aasta male maailmameistrivõistlused, alistades Viswanathan Anandi skooriga 6½:3½, kaotamata ainsatki partiid. 2014. aastal kaitses ta oma maailmameistritiitlit taas Anandi vastu, lõppskooriga 6½:4½. 2016. aastal kaitses ta tiitlit matšis Sergei Karjakiniga (tavapartiid 6:6, kiirpartiid 3:1).
Aja jooksul on Carlsen oma kunagisest ründavast stiilist arenenud mitmekesisemaks. Carlsen ei keskendu avanguteooriale nii põhjalikult nagu seda teevad teised tippmaletajad. Ta mängib palju erinevaid avanguid, tehes sellega vastastel tema vastu mängimise ettevalmistuse raskemaks. Tema positsioonilise meistriklassi ja suurepärase lõppmängu tõttu on teda võrreldud nii Anatoli Karpovi, José Raúl Capablanca kui ka Vassili Smõsloviga.
2018 novembris kaitses Magnus Carlsen maailmameistritiitlit väljakutsuja Fabiano Caruana vastu.
Altibox Norway Chess 2018 turniiril sai Magnus Carlsen teise koha kaotades 0.5 punktiga Fabiano Caruanale, keda Magnus Carlsen omavahelises mängus võitis.
Magnus Carlseni Morphy arv on 5.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Lapsepõlv
[muuda | muuda lähteteksti]Carlsen sündis inseneride peres. Carlsen ilmutas suurepäraseid intellektuaalseid võimeid juba varajases elueas: kaheaastaselt suutis ta kokku panna 50-tükiseid puslesid ning nelja-aastaselt meeldis talle kokku panna 10–14-aastastele lastele mõeldud õpetustega legokomplekte[2]. Malet õppis ta mängima viieaastasena oma isa õpetuste järgi. Carlsen arendas oma algseid oskusi sellega, et mängis tundide viisi iseendaga, otsides kombinatsioone ja mängides läbi isa näidatud partiisid. Oma esimesel turniiril, milleks oli Norra malemeistrivõistluste noorima klassi turniir, osales ta kaheksa-aastaselt, saades 6 ja pool punkti 11 võimalikust. Carlsenit treenis algselt Norra Spordi Eliitkolledžis tolle aja Norra parim maletaja, suurmeister Simen Adgenstein. Hiljem treenis Carlsenit rahvusvaheline meister Torbjørn Ringdal Hansen, kellega tal olid iganädalased treeningud. Carlsen tegi Hanseni käe all läbi kiire arengu ning tõusid natuke rohkem kui ühe aastaga tuhande reitingupunkti võrra.
Rahvusvaheline meister
[muuda | muuda lähteteksti]
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Seis pärast 17...c5. Mäng jätkus 18.Rg6 f:g6 19.L:e6+ Kh8 20.h:g6 Rg8 21.O:h6 g:h6 22.V:h6+ R:h6 23.L:e7 Rf7 24.g:f7 Kg7 25.Vd3 Vd6 26.Vg3+ Vg6 27.Le5+ K:f7 28.Lf5+ Vf6 29.Ld7# | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Carlseni läbiöögiturniiriks peetakse 2000. aasta Norra juunioride meeskondliku meistrivõistlust, kus Carlseni skooriks jäi 3½:5. 2000. aasta sügisest kuni 2002. aasta lõpuni pidas Carlsen turniiridel peaaegu 300 mängu. Pärast seda täitis ta 3 FIDE rahvusvahelise meistri normi. Esimese normi täitis ta 2003. aasta jaanuaris, teise 2003. aasta juunis ja kolmanda 2003. aasta augustis. Rahvusvaheliseks meistriks sai ta ametlikult 2003. aasta 20. augustil.[3] Hiljem äratas Carlsen tähelepanu oma 2004. aasta C-kategooria võiduga Coruse turniiril Wijk aan Zees Hollandis. Carlseni tulemuseks oli 10½:13 ning ta kaotas vaid ühe mängu[4]. Selle tulemusega täitis ta esimese suurmeistri normi. Tähelepanuväärseks peeti eelviimases voorus saadud võitu, kus Carlsen kahis materjali, selleks, et juba 29. käigul Ernst Sipke matistada (pildil)[5] . C-kategooria võidu tõttu sai ta õiguse mängida järgmisel aastal B-kategoorias ning see tulemus innustas Washington Postile kirjutavat maletajat, Lubomir Kavaleki teda male-Mozartiks nimetama. Oma teise suurmeistri normi täitis Carlsen sama aasta veebruaris Moskvas Aeroflot Openi turniiril[4]. Carlsen mängis ka välkmale turniiril Reykjavikis, kus ta alistas eksmaailmameistri Anatoli Karpovi. Järgmises ringis kohtus ta tollase maailma esinumbri Garri Kasparoviga, kellega esimese mängu viigistas, kuid teise matši kaotas ja langes turniirilt välja. Carlsen sai oma kolmanda ja viimase suurmeistri normi Dubai lahtistel meistrivõistlustel, mis peeti 18.–28. aprillil. 26. aprillil sai temast ametlikult tolle aja noorim suurmeister.
Carlsen suurmeistrina
[muuda | muuda lähteteksti]
Carlsen jätkas turniiridel osalemist ning 2006. aasta Norra malemeistrivõistlustel oli ta üldvõidule lähedal, kuid pidi oma viimase vooru kaotuse tõttu leppima esikoha jagamisega, mistõttu korraldati kiire lõppmäng, milles ta hiljem võitis oma kunagist treenerit Agdensteini.
2007. aastal osales ta Lanaresi maleturniiril, millest võtsid osa veel Veselin Topalov, Viswanathan Anand, Pjotr Svidler, Alexander Morozevitš, Levon Aronjan, Peter Leko ja Vassõl Ivantšuk. Hoolimata sellest, et tal oli turniiril kõige madalam ELO-reiting, saavutas ta seal teise koha. 2008. aastal mängis ta teist korda Coruse turniiril A-kategoorias, parandades oma varasemat tulemust oluliselt, saades 8/13 punkti (5 võitu, 6 viiki, 2 kaotust), kusjuures ta suutis mustade malenditega alistada eksmaailmameistri Vladimir Kramniku. Ta jagas esikohta Levon Aronjaniga. 2009. aastal võitis Carlsen Nanjingi Pearl Springi turniiri skooriga 8/10, kaotamata ühtegi mängu ning võites valgete malenditega kõiki vastaseid (Topalov, Wang Yue, Leko, Rəcəbov ja Jakovenko). Lõppkokkuvõttes oli tema edumaa teise koha saanud Topalovi ees 2,5-punktiline ning tema esinemisreiting oli 3009[6], mis ühtlasi märkis üht läbi aegade parimat turniirivõitu. 2009. aasta novembris võitis ta välkmale maailmameistrivõistlused Moskvas, seejärel osales Londoni klassikalise male turniiril ja võitis ka selle. Need võidud aitasid tal tõusta FIDE reitingutabelis mööda tollasest esinumbrist Veselin Topalovist. 2009. aastast kuni 2010. aasta märtsini oli Carlseni personaaltreeneriks Garri Kasparov. Carlsen võitis 2009. aastal ka Coruse turniiri. 2010. aastal tema turniirivõitude jada jätkus ning hiljem on avaldatud, et Carlsen aitas Viswanathan Anandil valmistuda tolle maailmameistrivõistluste matšideks aastatel 2007, 2008 ja 2010. 2010. aastal võitis ta Londoni klassikalise male turniiri, edestades teiste hulgas Anandi ja Kramnikut. Coruse turniiril, mis alates 2011. aastast kannab Tata Steeli nime, sai ta 2011. aastal 3. koha, 2012. aastal 2. koha ja võitis 2013. aasta turniiri, kaotamata ühtegi mängu, kogudes 10/14 punkti ja edestades teise koha saanud Aronjani pooleteise punktiga. See turniirivõit tõstis Carlseni ELO-reitingu läbi aegade kõrgeimale tasemele: tema reitinguks oli 2872[7].
Maailmameister
[muuda | muuda lähteteksti]
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Seis pärast 26. Kd2?? | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Carlsen on pidi osalema 2011. aasta Kandidaatide turniiril, kuid keeldus seal osalemast, sest tema sõnul polnud osavõtjate valimise protsess õiglane[8]. 2013. aastal osales ta Kandidaatide turniiril Londonis koos Vladimir Kramniku, Levon Aronjani, Teymur Rəcəbovi, Boris Gelfandi, Aleksandr Grištšuki ning Vassõl Ivantšukiga. Carlsen sai Kramnikuga võrdselt 8½ punkti, kuid kuna tal oli rohkem võite (5 võitu Kramniku 4 vastu), sai ta õiguse Viswanathan Anandiga 2013. aasta maailmameistritiitli eest mängida[9]. 12-matšiline turniir 2013. aasta maailmameistri selgitamiseks peeti Indias Chennais 9. novembrist kuni 26. novembrini. Pärast nelja viiki võitis Carlsen järjest kaks partiid ning sundis Anandit järgnevates mängudes rohkem pingutama, kuid Anand kaotas ka 9. partii ning pärast 10. partii viiki tunnistati Carlsen üldskooriga 6½ – 3½ uueks maailmameistriks[10].
2014. aasta maailmameistrivõistlustel kaitses ta oma tiitlit Kandidaatide turniiri võitnud Anandi vastu. Esimese mängu viigile järgnes Carlseni võit teises ja Anandi võit kolmandas voorus. Järgmisi mänge Anand aga enam võitnud, samas kui Carlsen võitis 6. ja 11. partii. Tähelepanuväärne oli 6. partii, kui Carlseni tegi suure vea, mängides 26. Kd2?? (diagramm paremal), kuna see lubab 26. ...R:e5! 27.V:g8 R:c4+! 28.Kd3 Rb2+ 29.Ke2 Vxg8 ning mustal oleks kaks enam-etturit ning suurepärased võiduvõimalused. Selle asemel mängis Anand 26. ... a6?? ning Carlsen saavutas parema seisu ja võitis selle mängu.
Peale 2023. aasta male maailmameistrivõistlusi kaotas Carlsen oma maailmameistri tiitli. Tiitli uueks omanikuks sai Ding Liren. Carlsen ise turniiril ei osalenud tuues põhjenduseks motivatsiooni puudumise klassikalist malet mängida. [11]
Mängustiil
[muuda | muuda lähteteksti]Varasemas eas oli Carlsen tuntud oma agressiivse mängustiili poolest ja Agdensteini sõnul iseloomustas Carlseni mängu „kartmatu valmisolek kahida materjali aktiivsuse saavutamiseks“. Kõrgemale tasemele tõustes jõudis Carlsen arusaamisele, et taoline riskantne mängustiil ei ole maailma eliidi vastu mängides kõlbulik: alustades tippturniiridel mängimist, oli tal tugevamate mängijatega raskusi ning tal ei õnnestunud avangutes kuidagi edu saavutada. Aastatega on ta aga arenenud mitmekülgsemaks ning on võimeline iga positsiooniga hästi toimetama. Avangutes kasutab Carlsen nii 1.e4, 1.d4, kui ka 1.c4 ja 1.Rf3, mistõttu muudab ta enda vastu mängimiseks valmistumise keeruliseks. Garri Kasparovi sõnul sarnaneb Carlseni positsiooniline mäng pigem kunagiste maailmameistrite Anatoli Karpovi, Vassili Smõslovi ja José Raul Capablanca omaga kui taktikalise stiiliga, mida viljelesid Aleksandr Alehhin, Mihhail Tal ja Kasparov ise. Jon Speelman, kes analüüsis põhjalikult Carlseni 2012. aasta Londoni klassikalise male turniiri mänge, kasutas eriti lõppmänge silmas pidades terminit "Carlseni efekt", mille ta defineeris järgmiselt:
„...kombineeritult oma suurepärase oskuse ja kuulsusega juhib ta oma vastaseid vigu tegema. … Ta mängib lõpmatult edasi, tehes seda metoodiliselt ja võib-olla kõige tähtsamalt ilma hirmuta: ta kalkuleerib imetlusväärselt, tegemata suuri vigu ning kasutades heal hulgal kõige paremaid käike. See teeb temast hirmuäratava vastase ja väsitab vastaseid.“ [12]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- Peer Gynti auhind – 2011
- Male-Oscar – 2009, 2010, 2011, 2012, 2013
- Aftenposteni kuldmedal – 2013
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "FIDE meeste reitingute edetabel".
- ↑ Agdestein Simen. Wonderboy: How Magnus Carlsen Became the Youngest Chess Grandmaster in the World, (Inglise k), Interchess, 2004, lk 10
- ↑ Agdestein Simen. Wonderboy: How Magnus Carlsen Became the Youngest Chess Grandmaster in the World, (Inglise k), Interchess, 2004, lk 190
- ↑ 4,0 4,1 Sööt Margus. "Male imelaps norralane Magnus Carlsen" (PDF). Eesti Maleliit.
- ↑ "Magnus Calrsen vs Ernst Sipke". chessgames.com. 2004.
- ↑ "MALEGEENIUS: 18-aastaselt Kasparovi, Kramniku, Topalovi ja Anandi kõrvale!". DELFI. 12. oktoober 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. september 2013. Vaadatud 21. septembril 2013.
- ↑ Silver Jakobson (28. jaanuar 2013). "Tata Steel & Gibraltar". Vaadeldaja.
- ↑ "Magnus Carlsen drops out of World Championship cycle". Chessbase News (inglise). 5. november 2010.
- ↑ Vaher Andres. "Norra imelaps jõudis dramaatilisel moel male MM-matšile". Õhtuleht.
- ↑ Leheste Gunnar (22. november 2013). "Norralasest Carlsenist sai kõigi aegade noorim male maailmameister!". DELFI. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. märts 2014. Vaadatud 22. novembril 2013.
- ↑ [1]
- ↑ Speelman Jon. Carlsen's Endgame Magic, (Inglise k), 2013, New In Chess (1): lk 33–41.