Laima
|
See artikkel on jumalanna kohta; maiustustetootja kohta vaata Laima (ettevõte); eesnime kohta vaata Laima (eesnimi) |
Laima (ka Laime) on balti rahvaste muinasusundis ja mütoloogias saatusejumalanna.
Läti rahvausundis oli Laima õnne- ja saatusejumalanna ning ühtlasi inimese elukäigu, raseduse, sünnituse, kodu, pere, abielu ja surma valitseja. Teda on kujutletud ka kui saatuse personifikatsiooni – ebaõnne all kannatav inimene võis näiteks kiruda "oma Laimat". Laima koos Kārta ja Dēklaga (keda on nimetatud ka tema õdedeks) moodustasid saatusejumalannade kolmiku, milletaolisi on teistegi indoeuroopa rahvaste usundites (võrdluseks nornid, parkad, moirad). Samuti indoeuroopa ühispärandile iseloomulikult oli Laima saatusekuduja ning talle ohverdati kootud esemeid, riideribasid jms.
Leedu muinasusundis Laime (ka Laimė) oli õnne- ja abielujumalanna, kodukolde kaitsja, ka valguse ja pimeduse jumalanna. Tema sümboliks oli pärn ja sellel kukkuv kägu, ta võis ka ise esineda käo kujul. Laima/Laime kujuga olid ilmselt seotud ka linnuküünistega haldjad laumed, kes esinesid tihti kolme kaupa, abistasid virku ja karistasid laisku naisi ning olid osavad kudujad. Rahvaluules esinevad kohati Laime õdedena Giltinė, Dekla, Karta ja Magyla. Tihti esines Laime Leedu mütoloogias sünnituse ja vastsündinute kaitsjana ning tema paariliseks ja ühtlasi vastandiks oli surmajumalanna Giltinė.
Läti keeles laime ja leedu keeles laimė tähendab õnne. On oletatud, et balti algkeeles esines tüvi kujul *lam-.