Läti Rahvusooper

Läti Rahvusooper (Latvijas Nacionālā Opera, LNO). Riias asuv Läti juhtiv ooperitrupp, mille koosseisu kuuluvad omaette institutsioonina Läti Rahvusballett (Latvijas Nacionālāis balets, LNB), Läti Rahvuskoor (Latvijas Nacionālāis koris, LNK) ja Läti Rahvusorkester (Latvijas Nacionālāis orkestris).

Teatrihoone

Riia Rahvusooperi trupp resideerib Riia südalinnas arhitekt Ludwig Bohnstedi projekti (mille isiklikult kiitis heaks Venemaa tsaar Aleksander II) järgi 1863. aastal valminud uusklassitsistlikus, algselt Saksa trupile rajatud teatrihoones. Kuid esialgne hoone on üle elanud palju ümberehitusi. Hoone hävis 1882. aasta suures tulekahjus ning avati rekonstrueerituna Riia peaarhitekti Reinholds Schmaelingi projekti järgi 1887. aastal. Väiksemaid ümberehitusi tehti 1957.–1958. aastal ja 1970. aastate keskel. 1990.–1995. aastal oli Riia teatrihoone suletud, kuna ooperiteatrit rekonstrueeriti ja moderniseeriti. Paremat akustikat silmas pidades vähendati senist istekohtade arvu (1200) 933-ni, kuid jäeti muutmata traditsiooniline, ehkki ebamugav saali plaan. Selles puudub vahekäik ning mõned istekohad on vahetult dirigendi selja taga. 2001. aastal lisati vanale teatrimajale uus hoone, milles on väike saal (300 kohta) ja ruumid artistidele ja tehnilisele personalile.

Ajalugu

Rahvusooperi sünd

Detsembris 1912 asutati dirigent Pāvuls Jurjānsi (1866–1948) initsiatiivil ooperitrupp Latviešu opera , mis andis etendusi Rīgas Vācu teātra (Riia Esimene Teater) ruumides. Esimese maailmasõja alates evakueeriti trupp augustis 1914 Venemaale, kust ta naasis 1918 Riiga ja andis mõnda aega etendusi endises Riia vene teatris (praegune Läti Rahvusteater, Nacionālā teātra).

Trupi eestvedajaks sai Läti muusikaakadeemia (Mūzikas akadēmija) professor ja dirigent Jāzeps Vītols (1863–1948). Peagi naasis trupp oma majja. Lühikest aega esimese Nõukogude okupatsiooni ajal 1919. aastal kandis teater nime Padomju Latvijas Opera (Nõukogude Läti Ooperiteater). Selles rollis andis trupp 23. jaanuaril 1919 ainsa etenduse, milleks oli Richard Wagneri "Lendav hollandlane". Richard Wagneri loomingul ja tema isikul on lätlaste jaoks eriline tähtsus. See maailmakuulus saksa ooperihelilooja ja dirigent töötas aastatel 1837–1839 Riia Saksa teatris muusikajuhina. Riias kirjutas ta 1838. aastal ooperi "Rienzi" teksti ning alustas sellele muusika komponeerimist.

Tegevus enne Teist maailmasõda

Iseseisvunud Läti Rahvusooperi esimeseks lavastuseks oli Richard Wagneri "Tannhäuser". Sealt edasi moodustasid 1920.−1930. aastatel trupi tuumiku need Jurjānsi trupi lauljad ja dirigendid, kes alustasid karjääri enne Esimest maailmasõda. Korduvalt kaasati ka Rahvusooperi truppi Liepāja Ooperiteatri lauljaid. Iseseisvuse aastatel 1920–1940) esietendati igal esitati vähemalt kaheksa uut lavastust. 1923. aastal lülitati teatri koosseisu ka balletitrupp. 20 aasta jooksul etendati ligi 300 ooperit ja operetti. Tähelepanuväärne on, et õieti ühtegi 19. sajandi vähegi rahvusvahelist huvi tekitanud saksa, itaalia, prantsuse ega vene ooperit ei jäetud esitamata. Repertuaaris olid sageli ka 20. saj uudisteosed Richard Straussilt, Wolf-Ferrarilt, Křenekilt, Cilealt, Janáčekilt jt. Laialdaselt olid esindatud läti oma heliloojate ooperid ja balletid. Aastas külastas teatri etendusi üle 220 000 vaataja. 1937–1941. aastal töötas teatri juures kunstilise juhina Saksamaalt natside eest pakku läinud nimekas dirigent Leo Blech.

Okupatsiooniaastad

Pärast Teist maailmasõda ning okupeerituna Nõukogude Liidu poolt sai teater nimeks Läti NSV Riiklik ooperi- ja balletiteater (Latvijas PSR Valsts operas un baleta teātra). Tuli alustada praktiliselt nullist, sest valdav osa rahvuslikke heliloojaid, lauljaid ja muusikuid oli okupantide eest läände põgenenud. 1944–49. aastal oli teatri dirigendiks määratud vene juut Leonid Vigner. Ideoloogilistel kaalutlustel domineerisid repertuaaris nõukogude ja vene ooperid. 1956. aastal oli aga just see trupp esimene Nõukogude Liidus, kes võttis repertuaari Nõukogude juhtkonna poolt põlatud Richard Wagneri ooperid: "Tannhäuser" (1956), "Lohengrin" (1958) ja "Die Walküre" (1963).

Aastatel 1954–1967 oli peadirigent Edgars Tons, kes taastas trupi kõrge kunstilise taseme ning tegi trupist ühe Nõukogude Liidu autoriteetsema ja võimekaima muusikakollektiivi. Taas pääsesid repertuaari läti heliloojate teosed, samuti 20. sajandi rahvusvaheliselt populaarsed ooperid, nagu Sergei Prokofjevi "Sõda ja rahu" ja "Armastus kolme apelsini vastu", Benjamin Britteni "Peter Grimes", Dmitri Šostakovitši "Katerina Izmailova" jm. Aastatel 1954–1975 teatris dirigendina töötanud Rihards Glāzups lülitas omakorda repertuaari ooperi suurmeistrite Puccini ja Verdi teoseid.

Tegevus pärast Läti taasiseseisvumist

Taasiseseisvunud Läti juhtiva teatrikollektiivina on Rahvusooper kiiresti arenenud üheks Läänemere regiooni väljapaistvaimaks ja rahvusvaheliselt tuntuimaks ooperitrupiks. Repertuaaripoliitikat iseloomustab mitmepalgelisus, kus Rahvusooperina esitatakse mõistetavalt ja regulaarselt Läti heliloojate teoseid. Rahvusooperi repertuaaris on sageli bel canto tippteosed. Esitatakse ka barokkoopereid ja 20. sajandi parimaid teoseid. Trupp on käinud etendusi andmas Moskvas (1999), Taiwanil (2001), Saaremaa ooperipäevadel (2002, 2009), Hongkongis (2002), Savonlinna ooperifestivalil (2004), Macaus (2013) jm.

Aastatel 1996–2013 oli teatri kunstiline juht helilooja Artūrs Maskats. Peadirigendid on olnud Gintaras Rinkevičius (1996–2003), Andris Nelsons (2003–2007) ja Modestas Pitrėnas (2008–2013), 2013. aastast on peadirigent Mārtiņš Ozoliņš.

1998. aastast korraldatakse LNO baasil suvist (juunis) Riia Ooperifestivali (Rīgas Operas Festivāls), mille programmis on viis ooperit ja üks ballett. Samal aastal osales festivalil külalisena Estonia teater. 2003. aasta festivali külalisteater oli Moskva Suur Teater ja 2004. aastal Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimeline Moskva Muusikateater. 2018. aasta veebruaris ja märtsis andis Riias külalisetendusi Eesti Rahvusooper Estonia ja Läti Rahvusooper samal ajal Tallinnas.

1992. aasta veebruaris alustas tegevust ooperientusiastides moodustatud Rahvusooperi Gild (Latvijas Nacionālās Operas Ģilde, LNOG) Indulis Lacise juhtimisel, mille põhitegevuseks on leida Rahvusooperile sponsoreid, teha talle reklaami ning aidata kaasa noorte lauljate rahvusvahelisele koolitusele.

Repertuaar ja solistid

LNO väga laiahaardelises repertuaaris on 21. sajandil olnud valdavalt maailma ooperiliteratuuri paremikku kuuluvad ja läbi aegade suurt publikumenu nautinud teosed, nagu Bizet' "Carmen", Verdi "Aida", Verdi "Don Carlos", Verdi "La Traviata", Puccini "Pääsuke" ("La Rondine"), Puccini "Boheem" ("La bohème"), Händeli "Alcina", Verdi "Maskiball", Puccini "Tosca", Tšaikovski "Jevgeni Onegin", Rossini "Sevilla habemeajaja", Richard Straussi "Salome", Wagneri "Lendav hollandlane", Puccini "Turandot", Leoncavallo "Pajatsid", Verdi "Nabucco", Poulenci "Karmeliitide dialoogid" ("Dialogues des Carmélites"), Donizetti "Don Pasquale", Straviski "Elupõletaja tähelend", Gounod' "Faust", Johann Straussi "Nahkhiir" jt.

Läti Rahvusooperis on olnud esmaettekandel arvukalt Läti heliloojate algupäraseid oopereid. 20. mail 1920 esietendus Alfrēds Kalniņši ooper "Baņuta", mis oli üldse lätlaste esimene oma ooper. Püsivalt on repertuaaris Jānis Lūsēnsi lasteooper "Putnu opera" („Linnuooper”), mis oli Läti Rahvusooperis esmaettekandel 22. detsembril 2000.

Rahvusvahelise tuntud Läti solistidest on LNO-s esinenud Inessa Galante, Elīna Garanča, Aleksandrs Antonenko, Sonora Vaice, Raimonds Bramanis, Kristīne Zadovska, Samsons Izjumovs (esinenud korduvalt Eestis), Krišjānis Norvelis jt. Läti Rahvusooperis on külalissolistina esinenud Tiit Kuusik, Georg Ots, Anu Kaal, Ain Anger jt.

Välislingid

Teatri koduleht