Krievciemsi vasallilinnus
Krievciemsi vasallilinnus (eestipäraselt Veneküla, läti keeles "Krievciems" – 'moskvalaste küla', 'moskoviitide küla', saksa keeles Ruschendorf, Russendorf) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis oli läänistatud Tiesenhausenite perekonnale ning mis paikneb Lätis, Latgale kultuuriajaloolises piirkonnas, Krustpilsi piirkonnas (Krustpils novads)[1], Varieši vallas (Variešu pagasts), Krievciemsi asulas, Aiviekste (Ewst) jõe alamjooksu vasakul ehk lõunakaldal,[2] u 50 m kaugusel endisest Krievciemsi mõisast.
Muinasajal kuulus piirkond Jersika vürstiriiki ja paiknes selle keskosas. Vene tsaaririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus Polotski kubermangu Vana-Väina maakonna (Daugavpils, Dvinsk) loodetipus.
Piirkond asub tasasel maastikul u 85 meetrit üle merepinna, Aiviekste jõe suubumiskohast Väina jõkke piki Aiviekstet 10 km ülesvoolu.
Nimekujud
[muuda | muuda lähteteksti]- 1354 – Villa Ruthenorum
- Russchendorp, Ruscendorf, Russendorp, Russchen Dorpe, Ruschen dorpe.[3]
Nimekuju on seotud linnusekoha kuulumisega endise Jersika vürstiriigi alla.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
1354. aastal on küla (villa Ruthenorum) esmamainitud ürikus[4], kui reguleeriti maade piire peapiiskop Fromhold von Vyfhuseni ja tema vasallide vendade Nicolause, Engelberti ja Bartolomeus Tiesenhausenite valduste vahel. Linnust hakati ehitama tõenäoliselt pärast 1354. aastat.[3]
1456. aasta 19. veebruaril läänistas ordumeister Johann von Mengede Valgas olles rüütel Johann Rehbinderile Rezekne foogtkonnas (Räisaku) Venekülas (Krievciemsis), maavaldusi. Selle läänistuse (dat Rusche dorp) aga ka Gottschalk Rehbinderile kuuluvad Väina jõe äärsed maad kinnitas ordumeister Wolter von Plettenberg 1519, 7. juulil Berndt Rehbinderile[5].
1507 ostis linnuse Gerdt Linde.
1585 annetas Poola kuningas Stefan Batory Krustpilsi piirkonna sõjaliste teenete eest Võnnu (Cesis) vojevoodile Nicolaus II Korffile, kelle suguvõsale see kuulus XX sajandi alguseni. Kuramaalt, Priekule vasallilinnusest pärit Nicoalusele kuulusid siis ka Krustpilsi piiskopilinnus ja Steinbruni mõis[6].
17. sajandil hakkas selle suhteliselt väikese linnuse majanduslik ja administratiivne tähtsus vähenema. Lõpuks see jäeti maha ja lagunes. Aastatel 1673–1686 Gerardus Valcki välja antud kaardil "Tabula Ducatuum Livoniæ et Curlandiæ" on märgitud ka Krievciemsi (Rusdorp).[7]
18. sajandi lõpus K. G. Gratzi joonistatud pildil on näha veel küllaltki märkimisväärsed varemed.[8]
19. sajandil lammutati linnust intensiivselt kõrvalehitatava Krivciemsi mõisa jaoks.
Ehitus
[muuda | muuda lähteteksti]Ehitusstiililt on tegemist Riia peapiiskopkonna lõunapiiride kaitseks rajatud vabakujulise laagerkastelliga. Linnus oli lihtne, müürikaitsele baseeruv kastell.[9] Põhiplaanilt oli tegemist täisnurkse ida-lääne suunalise ristkülikuga küljepikkustega 29×19 m. Linnust ümbritsesid kolmest küljest vallikraavid. Põhjaküljel pakkus 6 m kõrgune jõekallas ka tõhusat veekaitset. Elukorpus asus lääneküljel, selle all olid keldrid. Linnus oli ehitatud maakividest ja tellistest[3].
Praegune seisukord
[muuda | muuda lähteteksti]Linnusekohast annab aimu säilinud 1 m kõrgune küngas Aiviekste jõe kaldal.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Läti kaart
- ↑ Veneküla kaart
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Криевциемсский замок вассала рижского архиепископа". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2014. Vaadatud 3. veebruaril 2014.
- ↑ UB III, 1182; BB 78
- ↑ Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Otto Magnus von Stackelberg, Band I, Görlitz 1931, lk. 184
- ↑ Шведские ворота Приекуле (Преекульн - Preekuln) до 1688 г.
- ↑ Mapp "Livonia", Eesti Rahvusraamatukogu, Euroimmobiliare AS, ISBN 9985-9426-6-3
- ↑ Brotze V, 54 (RPCB)
- ↑ Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 261