Kiudtsement
Kiudtsementplaat on ehitusmaterjal, mida kasutatakse hoonete fassaadi katmiseks, seda nii ärihoonetel kui eluhoonetel. Kiudtsement on komposiitmaterajal, mis koosneb tsemendist ning on tugevdatud tsellulooskiududega. Esialgu, kasutati tugevdusmaterjalina asbesti, kuid ohutusprobleemide tõttu asendati see 1980. aastatel tselluloosiga. [1] Kiudtsement on keskkonnasõbralik ning võrdlemisi uus fassaadikatte materjal. Sellel on väga palju häid omadusi: tule- ja veekindel, ilmastiku-, kahjurikindel, värv ei pleegi ega kooru maha - näeb välja nagu uus ka aastaid hiljem. Lisaks on kiudtsemendi mustrite ja värvivalik peaaegu lõputu ning materjal ei vaja hooldust, see on vett- ja mustust hülgav. Sobib väga hästi kõikidele, kes eelistavad puiduimitatsiooni ning keskkonnasõbralikkust kuid hindavad ka vastupidavust, pikaealisust, kerget hooldust ja materjali praktilisust.[2]
Tehnilised andmed
Lehtede suurused on erinevate tootjate lõikes erinevad, kuid tavaliselt jäävad need vahemikku pikkusega 2400 – 3000 mm ning laiusega 900–1200 mm. Kui on kasutuses kui voodrilaud, siis on saadaval laiused vahemikus 130–300 mm.[3] Kiudtsementplaadi paksused varieeruvad vahemikus 4,5–18 mm ja samuti varieerub ka tihedus– väiksema tihedusega plaadil jääb lõikamisel serv karedamaks, suurema tihedusega plaadil on lõikamisel serv puhtam ja siledam. Soojapidavus ning heliisolatsioon on kiudtsemendi toodete puhul väga erinev. Üldjuhul on kiudtsemendist plaattoodetel soojapidavus ning heliisolatsioon väike. Reegel on, et mida paksem ja tihedam on plaat, seda parem on selle sooja- ja helikindlus.
Ajalugu
Algselt kiudtsementpaneelides kasutati tugevuse saamiseks asbestkiude. Ludwig Hatschek patenteeris 1901. aastal Austrias asbestiga tugevdatud kiudtsemendi ja andis sellele nimeks " Eternit ", mis põhineb ladinakeelsel terminil "aeternitas", mis tähendab igavest. 1903. aastal alustas Schweizerische Eternit-Werke AG materjali valmistamist Šveitsis Niederurneni linnas. Tsellulooskiuga tugevdatud kiudtsemenditooteid tutvustati 1980. aastatel, kui ohutut asendus, enne seda väga laialt levinud asbesttsemendi tootele.[4]
Vastupidavus
Pärast paigaldamist ja värvimist vajavad välisvooderdus tooted väga vähe hooldust. Paksemad/tihedamad kiudtsemenditooted on suurepärase löögikindlusega, kuid õhemad on vähem tihedad ning neid tuleb põrutuste eest kaitsta. Võrreldes puidust vooderdusega ei ole kiudtsement tundlik kahjurite või mädaniku suhtes.[5] Akrediteeritud laboratooriumide poolt A-kategooriasse klassifitseeritud kiudtsemendist plaadid, mille aluseks on BS EN 12467: 2004 “Fiber-cement flat sheets - Product specification and test methods”, on ettenähtud kasutamiseks kohtades, kus need võivad kannatada kuumuse, suure niiskuse ja tugeva külma käes.
Tulekindlus
Kiudtsement kattematerjal on mittepõlev materjal. Parem kiudtsementplaat on vastavalt Euroopa standardile EN 13501-1: 2007 mittepõlev ning vastab klassifikatsioonile A1 ja A1Fl. Samas mõned kiudtsementplaadid on ainult põlevusklassiga A2 või isegi madalama klassifikatsiooniga, kui neid üldse on testitud.
Turvalisus
Pikaajaline kokkupuude kiudtsementplaadi lõikamisel tekkiva ränidioksiiditolmuga võib põhjustada töötajatel silikoosi ja muid kopsuhaigusi.[6] USA riikliku tööohutuse ja töötervishoiu instituudi (NIOSH) teadlased kinnitasid neid tulemusi, näidates, et paljud ränidioksiidi tolmuosakesed kuuluvad hingatavasse fraktsiooni, mis suudab tungida kopsu kõige sügavamatesse osadesse. [7] Laboratoorsed katsed, mis viidi läbi kiudtsemendi liiprite lõikamisel isoleeritud kambris, näitasid, et tavalise kodutolmuimeja ühendamisel ketassaega, saab lõikamisel tekkiva ränidioksiiditolmuga kokkupuudet vähendada 80-90% võrra.[8] Hiljem viis NIOSH läbi neli väliuuringut, kus ehitustöölised lõikasid kiudtsemendi liipreid. Tulemused näitasid, et kokkupuude ränidioksiiditolmuga jäi allapoole NIOSHi soovitatavat kokkupuute piirnormi (REL) hingatava kristallilise ränidioksiidi jaoks (0,05 mg/m3). Ränidioksiiditolmu vähendamiseks kasutati tavalist tolmuimejat.[9]
Alternatiivid
Kiudtsemendist fassaadi konkurentide hulka kuuluvad polüvinüülkloriidist, puidukomposiitidest (näiteks kõrgsurveplaat) ja alumiiniumist valmistatud tooted.
Viited
- ↑ [1] Asbestos in the home - what you need to know". Asbestoswise. Retrieved February 5, 2018.
- ↑ [2] https://www.hange.ee/blogi/kiudtsement-fassaad-abc/
- ↑ [3] Huth, Mark W. (March 5, 2013). Understanding Construction Drawings. Cengage Learning. ISBN 978-1285061023.
- ↑ [4] https://www.silverlineexteriors.com/2019/10/21/fibre-cement-material-origins-uses/
- ↑ [5] Ball, John E (1980). "Mineral-Fiber Siding". Light construction techniques: from foundation to finish. Reston, VA: Reston. p. 189. ISBN 978-0-8359-4035-1.
- ↑ [6] Fairfax, R; Lofgren, DJ; Johnson, DC; Walley, TL (2004). "OSHA Compliance Issues". Journal of Occupational and Environmental Hygiene. 1 (1): D1–D6.
- ↑ [7] Qi, Chaolong (March 26, 2013). "CDC - NIOSH Science Blog - Contractors Wanted: Help NIOSH Advance Research to Protect Workers from Silica". Centers for Disease Control and Prevention. Retrieved June 6, 2013.
- ↑ [8] Garrett Burnett (director), Chaolong Qi (2013). Cutting fiber cement siding - silica dust and lung disease - YouTube (YouTube Video). Cincinnati, OH: National Institute for Occupational Safety and Health. Archived from the original on December 21, 2021.
- ↑ [9] NIOSH [2015]. Reducing hazardous dust exposure when cutting fiber-cement siding. By Qi C, Whalen JJ. Cincinnati, OH: U.S. Department of Health and Human Services, Centers for Disease Control and Prevention, National Institute for Occupational Safety and Health. DHHS (NIOSH) Publication No. 2015-185.