Mine sisu juurde

Keir Starmer

Allikas: Vikipeedia
Keir Starmer
Keir Starmer
Suurbritannia peaminister
Ametis
Ametisse asumise aeg
5. juuli 2024
Eelnev Rishi Sunak
Leiboristliku Partei esimees
Ametisse asumise aeg
4. aprill 2020
Eelnev Jeremy Corbyn
Varivalitsuse Brexiti-minister
Ametiaeg
6. oktoober 2016 – 4. aprill 2020
Varivalitsuse immigratsiooniminister
Ametiaeg
14. september 2015 – 27. juuni 2016
Parlamendiliige
Ametisse asumise aeg
7. mai 2015
Riiklik süüdistaja
Ametiaeg
1. november 2008 – 1. november 2013
Isikuandmed
Sünniaeg 2. september 1962 (62-aastane)
Southwark, London
Erakond Leiboristlik Partei
Abikaasa Victoria Alexander (alates 2007)
Lapsed 2
Alma mater Leedsi Ülikool, Oxfordi Ülikool
Autogramm

Sir Keir Rodney Starmer KCB KC (sündinud 2. septembril 1962) on Suurbritannia poliitik, alates 5. juulist 2024 peaminister, alates 2020. aastast Leiboristliku Partei juht, alates 2015. aastast Suurbritannia parlamendi liige.

Pärast ülikooli töötas Starmer inimõiguste teemale pühendunud kaitseadvokaadina. 2002. aastal sai ta QC (Queen's Counsel; nüüd King's Counsel ehk KC) aunimetuse, mis antakse advokaatidele, kes tegelevad keerukamate juhtumitega. Aastatel 2008–2013 oli Starmer riiklik süüdistaja (Director of Public Prosecutions) ja riigiprokuratuuri juht (Head of the Crown Prosecution Service). 2014. aastal sai ta rüütlitiitli – temast sai Bathi ordu rüütelkomandör (KCB).

2015. aasta valimistel valiti ta Suurbritannia parlamendi alamkoja liikmeks. Aastatel 2015–2016 tegutses ta varivalitsuses immigratsiooniministrina. 2016. aastal määrati ta varivalitsuses Brexiti küsimusega tegelevaks ministriks. Starmer oleks tahtnud korraldada teise referendumi ja oleks eelistanud Suurbritannia jätkamist Euroopa Liidu liikmena.[1]

Pärast Tööpartei kaotust 2019. aasta üldvalimistel valiti Starmer 2020. aasta aprillis leiboristide juhiks.[2]

2024. aasta Suurbritannia parlamendivalimistel saavutas Leiboristlik Partei ülekaaluka võidu. Suurbritannia riigipea kuningas Charles III nimetas leiboristide juhi Keir Starmeri 5. juulil ametlikult peaministriks, kui temast sai sel kohal Rishi Sunaki mantlipärija.

  • Toetab avalike teenuste (sh tervishoiusüsteem NHS, raudteed, postiteenistus, energia, vesi) kuulumist ühiskondlikku omandisse.[3]
  • Soovib kaotada ülikoolide õppemaksud.[4]
  • Soovib, et 5% kõige enam teenivaid inimesi maksaks rohkem makse.[3]
  • Soovib teha lõpu korporatsioonide maksudest kõrvale hoidmisele.[3]
  • Peab majanduskasvu ja SKT kõrval oluliseks ka inimeste elukvaliteeti ning on teinud ettepaneku kasutada "heaolu indikaatoreid" mõõtmaks riigi tulemusi tervise, ebavõrdsuse, kodutuse ja keskkonna valdkondades.[5]
  • Tahab lõpetada "ebaseaduslikud sõjad" ning üle vaadata Suurbritannia relvamüügi.[3] Seaduslik sõjategevus peaks Starmeri hinnangul saama heakskiidu parlamendi alamkojalt.[6] 2015. aastal kirjutas ta, et Iraagi sõda polnud rahvusvahelise seaduse mõistes seaduslik, kuna puudus sõda autoriseeriv ÜRO resolutsioon.[7]

Leiboristliku Partei 19. esimees Keir Starmer sai eesnime erakonna esimese juhi Keir Hardie järgi.[8]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]