Mine sisu juurde

Katrin Sak

Allikas: Vikipeedia
Katrin Sak
Katrin Sak 2018. aastal
Sündinud 24. veebruar 1975 (49-aastane)
Viljandi, Eesti
Haridus BSc, MSc, PhD, Dip.Nut.Med
Teadlaskarjäär
Tegevusalad fütokemikaalide vähivastane toime
Tuntumad tööd

Teosed:
"Toit ja vähk. Elule aastaid ja aastatele elu" (2013)

"Plant Flavonoids Affect Cancer Chemotherapeutic Efficacy: A Handbook for Doctors and Patients" (2019)

"Plant Flavonoids against Metastasis: New Concepts for Cancer Treatment" (2021)

"Fundamentals of Flavonoids and Their Health Benefits. A Textbook for Undergraduate, Graduate, and Postgraduate Students" (2024)
Tunnustus Loend...

Katrin Sak (sündinud 24. veebruaril 1975 Viljandis) on biokeemik, fütokemikaalide vähivastase toime uurija.[1]

Tema tähtsaimad teosed on "Plant Flavonoids against Metastasis: New Concepts for Cancer Treatment" (2021) ja triloogia taimedes sisalduvate flavonoidide vastastiktoimetest klassikalise vähiravi meetoditega ["Plant Flavonoids Affect Cancer Chemotherapeutic Efficacy: A Handbook for Doctors and Patients" (2019), "Dietary Flavonoids Interfere with Cancer Radiotherapy" (2019), "How Plant Flavonoids Affect the Outcome of Hormonal and Biological Cancer Therapies: A Handbook for Doctors and Patients" (2022)].[2][3]

Katrin Saki kirjutatud õpik "Fundamentals of Flavonoids and Their Health Benefits. A Textbook for Undergraduate, Graduate, and Postgraduate Students" (2024) on õppematerjalina kasutusel mitmetes maailma kõrgkoolides.[3]

Katrin Sak lõpetas 1993. aastal Viljandi 5. Keskkooli (hõbemedaliga), 1996. aastal Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna keemiaosakonna bakalaureuseõppe (BSc, cum laude) ning sai 1997. aastal samas magistrikraadi bioorgaanilise keemia erialal (MSc, cum laude). 2001. aastal omandas ta Tartu Ülikoolis doktorikraadi bioorgaanilise keemia erialal väitekirjaga "Some Aspects of Ligand Specificity of P2Y Receptors" (PhD). Kraadiõpingute vältel täiendas Katrin Sak end Uppsala Ülikoolis Rootsis (1995, 4 kuud; 1998, 9 kuud), keemilise füüsika instituudis "Rocasolano" C.S.I.C. Madridis Hispaanias (1996, 4 kuud) ja Kuopio Ülikoolis Soomes (1997, 4 kuud). Aastatel 2001–2004 oli ta järeldoktorantuuris Brüsseli Vaba Ülikooli Interdistsiplinaarsete Uuringute Instituudis Belgias (professor Jean-Marie Boeynaemsi laboris), 2005. aastal Leipzigi Ülikoolis Saksamaal ning 2011–2012 õppis ta Austraalia Tervisekoolis, omandades Post-Graduate Diploma toitumisonkoloogia erialal (Dip.Nut.Med).[1][4]

Katrin Sak on saanud stipendiume Euroopa Ühenduse TEMPUS II programmist (1995, 1996, 1997), Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsioonilt (EMBO, 1998 ja 1999), Põhjamaade Ministrite Nõukogult (Rootsi Instituudi stipendium, 1998), Ameerikas asuvalt Eesti Üliõpilaste Fondilt (1999), Euroopa Biokeemiaseltsilt (FEBS, 2000 ja 2001), Salme ja Aleksander Mathieseni Fondilt (2001), Belgia Teadusfondilt (FNRS, 2001-2002), Euroopa Komisjonilt (Marie Curie individuaalstipendium, MCIF, 2002-2004), Alexander von Humboldti Fondilt (2005) ja Tartu Kultuurkapitalilt (2001, 2011, 2016).[1]

Teadustegevuse põhisuunad

[muuda | muuda lähteteksti]

Katrin Saki teadustöö peamised valdkonnad on

  • looduslike ja semisünteetiliste flavonoidide vähivastased toimed erinevates eksperimentaalsetes mudelsüsteemides, reguleeritud raku signaalikaskaadid ja seonduvad molekulaarsed mehhanismid
  • taimedes leiduvate flavonoidide biokonversioon inimorganismis, vastava ainevahetuse tulemusena tekkinud erinevate metaboliitide bioaktiivsus
  • taimses toidus sisalduvate flavonoidide vastastikmõjud traditsiooniliste vähiravi meetoditega, sealhulgas erinevate tsütotoksiliste keemiaravimitega, hormoon- ja sihtmärkravimitega ning kiiritusraviga[1]

Katrin Sak on seitsme mahuka ingliskeelse monograafia autor.[2][3][5] Tema teoseid on esitletud nii Frankfurdi kui Pekingi raamatumessidel. Lisaks on ta arvukate erialakogumike peatükkide ning üle 130 eelretsenseeritud teadusajakirjas ilmunud artikli autor.[1][6] Katrin Saki töödele on tagasi viidatud enam kui 7000 korda.[6] Ta on avaldanud ka neli eestikeelset käsiraamatut[7] ja on peaaegu 200 eestikeelse teadust populariseeriva kirjutise autor. Niisamuti on Katrin Sak olnud tegev mitmete rahvusvaheliste teaduskogumike koostaja-toimetajana.[1]

Ingliskeelsed autori monograafiad, käsiraamatud ja õpikud

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestikeelsed käsiraamatud

[muuda | muuda lähteteksti]

Olulisemaid teadusartikleid

[muuda | muuda lähteteksti]

Olulisemaid populaarteaduslikke kirjutisi

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Head ja halvad suguhormoonid. Horisont 2006; 5: 10-15
  • Kuhu ulatuvad vähi juured. Kodutohter 2011; 10: 70–71
  • Et vähkkasvaja ei haaraks ohje. Kodutohter 2012; 5: 46–48
  • Elule aastaid ja aastatele elu. Kodutohter 2012; 8: 25–27
  • Vähk kui metaboolne haigus ehk Otto Warburgi jälgedes. Fookuses Meditsiin 2013; 3: 6–9
  • Müstika piirimail ehk sissevaade vähkkasvaja olemusse. Horisont 2013; 4: 36–42
  • Kurja kasvaja peletuseks. 1 osa Eelsoodumus ei määra veel saatust. Kodutohter 2014; 7: 28–30
  • Kurja kasvaja peletuseks. 2 osa Loodus pakub lahkesti oma abi. Kodutohter 2014; 8: 20–22
  • Kurja kasvaja peletuseks. 3 osa Teadliku toiduga sõrad vähi vastu. Kodutohter 2014; 9: 26–28
  • Mis on flavonoidid ja miks need on meile nii tähtsad? Sirp 2024; 20: 27-28

Toimetatud kogumikud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1996 – kolmas koht ja sellele vastav preemia Eesti Haridusministeeriumi korraldatud üliõpilaste teadus- ja loometööde üleriigilisel konkursil
  • 2000 – esimene koht ja sellele vastav preemia Eesti Haridusministeeriumi poolt korraldatud üliõpilaste teadustööde konkursil
  • 2001 – Inimese Puriinide ja Pürimidiinide Metabolismi Uurimise Euroopa Ühingu noorteadlase preemia
  • 2014 – teine koht 2013. aasta parimate eesti autorite raamatute konkursil käsiraamatute kategoorias raamatu "Toit ja vähk. Elule aastaid ja aastatele elu" eest
  • 2017 – Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustöö preemia
  • 2021–2022 – raamatu "Combating Canine Cancers with Phytochemicals" jõudmine parimate uute fütokemikaalialaste raamatute edetabelis Best New Phytochemicals Books To Read kõrgele teisele positsioonile, püsides esikümnes peaaegu aasta (BookAuthority; CNN, Forbes)[4]
  • 2021–2022 – raamatu "Combating Canine Cancers with Phytochemicals" valimine läbi aegade ilmunud saja parima fütokemikaalialase raamatu edetabelisse 100 Best Phytochemicals Books of All Time (BookAuthority; CNN, Forbes)[4]
  • 2024 – ajalehe Pärnu Postimees arvamuslugude võistluse "Jannsen 205" võidutöö "Kuidas peatada terviseprobleemide lumepall?"[8]

Teaduskorralduslik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Katrin Sak on valitud mitmete riikide teadus- ja innovatsioonifondi eksperdiks. Ta on programmi "Euroopa Horisont" ja Euroopa Teadusfondi ekspert ning Flandria Teadusfondi ekspertkolleegiumi liige.[1] Katrin Sak on ajakirjade Frontiers in Pharmacology ja Frontiers in Oncology kaastoimetaja. Niisamuti on ta kirjastuse Elsevier uute raamatuprojektide retsensent.

Ema Aita Sak on saksa filoloog, isa Toivo Sak (1941-2005) oli ajaloolane (aastatel 1982-1991 Viljandi Muuseumi direktor). Emapoolne vanaisa Hermann Loova (1919-2001) oli eesti maadleja, maadlustreener ja -kohtunik.

  • Toiduga vähile päitsed pähe. 3 küsimust raamatu autorile. Kodutohter 2013; 6: 24-25
  • Katrin Saki raamatu "Toit ja vähk" esitlus. Kodutohter 2013; 10: 10
  • Katrin Saki teos "Toit ja vähk" saavutas Apollo 2013. a parima käsiraamatu kategoorias teise koha! Kodutohter 2014; 2: 6
  • Kliinikumi teadustöö preemia pälvis Katrin Sak. Med24; 27. oktoober 2017

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]