Johnny Weissmüller
Johnny Weissmuller (sünninimega Peter Johann Weissmüller, ungari-saksapäraselt János Weißmüller; 2. juuni 1904 Freidorf, Ungari kuningriik (tänapäeval Timișoara, Rumeenia) – 20. jaanuar 1984 Acapulco, Mehhiko) oli USA näitleja, ujuja ja mitmekordne olümpiavõitja, kes sai kuulsaks Tarzani-filmide peaosalisena.
Weissmülleri vanemad olid saksa keelt rääkinud Petrus Weißmüller ja Erzsebet Kerschil. Weissmülleri sünnikoht Freidorf on tänapäeval osa Rumeenia Timișoara linnast.
Lapsepõlv
[muuda | muuda lähteteksti]Kui Johnny Weissmüller oli seitsme kuu vanune, rändas nende pere laevaga SS Rotterdam USA-sse. Nad lahkusid Rotterdamist 14. jaanuaril 1905 ja jõudsid New Yorki 12 päeva pärast. Nende nimed kirjutati inglispäraselt Peter, Elizabeth ja Johann Weissmuller. 3. septembril 1905 sündis Windberis Pennsylvanias laps, kes sai nimeks Peter Weissmuller juunior.
Lapsena olid Johnny ja tema noorem vend Peter usinad ujujad. Kui isa suri, pidi Johnny tööle minema, et perekonda ülal pidada.
Sportlaskarjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Weissmülleri esimene amatöörvõistlus oli 6. augustil 1921 ja ta võitis AAU-meistrivõistlustel 50 jardi vabaujumise. Weissmüller rääkis, et sündis Windberis ja andis sünniajaks noorema venna Peteri sünniaja. Nii oli kindel, et ta sai ujuda USA olümpiakoondises ning see oli otsustav USA passi saamisel, sest muidu poleks tema võistlemine USA koondise ridades olnud võimalik. Peter väitis, et tema on vanem vend Johnny.
19. juulil 1922 Weissmüller ületas Alameda basseinis Duke Kahanamoku 100 m vabaujumises maailmarekordi ajaga 58,6. Ühtlasi oli ta esimene, kes ujus 100 m alla ühe minuti. 1924. aasta olümpiamängudel Pariisis tuli ta 20. juulil samal distantsil olümpiavõitjaks eelmiste mängude võitu kaitsma tulnud Kahanamoku ees. Weissmüller võitis Pariisis veel kuldmedali 400 m vabaujumises ja 4x200 m vabaujumise teatevõistluses. Ta kuulus ka USA pronksmedali saanud veepalli meeskonda.
Neli aastat hiljem 1928. aasta olümpiamängudel Amsterdamis võitis Weissmüller kuldmedali 100 m vabaujumises ja 4x200 m vabaujumises.
Karjääri jooksul püstitas ta 28 maailmarekordit, võitis 52 USA meistri tiitlit ega kaotanud amatöörina ühtegi võistlust.
Saavutused spordis
[muuda | muuda lähteteksti]- 1924
Pariisis
olümpiavõitja 100 m vabaujumises (59,0)- olümpiavõitja 400 m vabaujumises (5.04,2)
- olümpiavõitja 4x200 m vabaujumises (9.53,4 MR)
pronksmedal veepallis
- 1928
Amsterdamis
- olümpiavõitja 100 m vabaujumises (58,6)
- olümpiavõitja 4x200 m vabaujumises (9.36,2 MR)
Näitlejakarjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Weissmüller alustas 1929. aastal modelli- ja näitlejakarjääri. Esimene filmiroll oli kõrvalosa filmis "Glorifying the American Girl". Tõeline karjäär algas siis, kui ta sõlmis seitsmeaastase lepingu Metro-Goldwyn-Mayeriga ja debüteeris Tarzanina 1932. aastal filmis "Ahvide Tarzan" ("Tarzan the Ape Man"). Tema filmirollist tuli kohe rahvusvaheline sensatsioon ja film sai väga suure menu osaliseks. Weissmüller esines kuueteistkümne aasta jooksul kokku 12 Tarzani-filmis.
MGM-ga tegi Weissmüller kuus Tarzani filmi, kus kõigis mängis Jane'i Maureen O'Sullivan ja viimases kolmes filmis Tarzani poega Johnny Sheffield. 1942. aastal läks Weissmüller RKO (Radio-Keith-Orpheum) Picturesi, kus ta tegi veel kuus Tarzani filmi. Neist viies esimeses oli Sheffield poja osas ja viimases neljas osas mängis Jane'i Brenda Joyce.
Kuigi Weissmüller ei olnud esimene Tarzani filmide kangelane, olid tema menu aluseks kindlasti pikk kasv, pronksikarva nahavärv ja täiuslikult arenenud lihastega Tarzani kehastamine, keda peeti mehelikkuse ideaaliks. Tarzanina kaitses ta julgelt oma Aafrika kuningriigi asukaid jahimeeste eest. Kindlasti oli tema kõige meeldejäävam fragment filmis see, kui ta tagus rusikatega vastu rinda ja lasi kuuldvale Tarzani röögatuse.
Tarzani karjääri järel mängis Weissmüller Columbia Picturesis aastatel 1948–1954 13 "Jungle Jimi" filmis. "Jungle Jimi" telesarja hakati tootma 1955. aastal ja seda tehti 26 osa.
Hilisem elu
[muuda | muuda lähteteksti]Johnny Weissmüller oli viis korda abielus. Viimane naine oli Maria Bauman, kellega ta oli abielus 1963. aastast kuni surmani. 1950. aastate lõpus läks ta ärimaailma, kuid seal ei läinud tal kuigi hästi. Ta jäi pensionile ja kolis 1965. aastal Florida osariiki Fort Lauderdale'i. 1973. aastal läks elama Las Vegasesse. 1976. aastal näitles ta viimast korda filmis ("Won Ton Ton", "The Dog Who Saved Hollywood"), mis jäi ka tema viimaseks esinemiseks avalikkuse ees. Viimased aastad elas ta Mehhikos Acapulcos, kus ta 1984. aasta jaanuaris 79-aastaselt suri.