Joey Dunlop

Joey Dunlop (kodanikunimega William Joseph Dunlop, 25. veebruar 1952 Ballymoney, Antrimi krahvkond, Põhja-Iirimaa – 2. juuli 2000 Tallinn) oli Põhja-Iirimaa mootorrattur, mitmekordne maailmameister ringrajasõidus.

Dunlop tuli aastail 1982–1986 viis korda järjest maailmameistriks Vormel TT sarjas. Ta on läbi aegade ainus, kes on viis korda Vormel TT maailmameistriks tulnud. Kõik tema maailmameistritiitlid tulid kõige võimsamas masinaklassis (neljataktiliste 600–1000 cm³ ja kahetaktiliste 300–500 cm³ mootoritega).

Dunlop võitis Mani saarel peetava Isle of Man TT sõidu kõikides klassides kokku 26 korda, mis on kõikide aegade rekord (teine koht 2009. aasta seisuga on 15 korda). Kolmel aastal (1985, 1988 ja 2000) võitis ta kolmes masinaklassis.

Oma kodukohas peetava Ulster Grand Prix võitis Dunlop 24 korda.

Dunlop jäi apoliitiliseks ja mittereligioosseks, mistõttu teda austasid nii katoliiklased kui ka protestandid.

Väga ebausklikuna kandis ta igal võistlusel punast särki ja kollast kiivrit.^[1]

Väljaanne Motorcycle News valis 2005 Dunlopi kõigi aegade paremuselt viiendaks mootorrattasportlaseks.

Sportlike saavutuste eest sai Dunlop 1986 Briti Impeeriumi ordeni (MBE) ja heategevuse organiseerimise eest 1996 selle ordeni kõrgema järgu (OBE). Heategevus seisnes riiete ja toidu viimises Rumeenia ja Bosnia lastekodudele. Humanitaarabi viis ta sageli ise enne võistlushooaja algust oma kaubikuga kohale, üritamata saada sellele avalikkuse tähelepanu.

Dunlop oli abielus oma lapsepõlvesõbra Lindaga. Neil oli viis last: Julie, Donna, Gary, Richard ja Joanne. Kõik lapsed töötavad endiselt Ballymoneys Joey baaris, kus on kaks superbike'i laest alla riputatud.

Ka tema noorem vend Robert oli mootorrattur, kes aastal 2008 samuti võistlustel hukkus.

4. juulil 2006 nimetas Ulsteri Ülikool Joey ja Robert Dunlopi oma audoktoriteks. Joey eest võttis autasu vastu tema poeg Gary.

Hukkumine

Joey Dunlop hukkus 2000. aastal Tallinnas Kalevi suursõidul, kihutades Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringraja märjal ja libedal teel viimases kurvis vastu puud, mille tagajärjel ka kohe hukkus ^[2]. Ta oli kolmandal positsioonil 125 cm³ masinaklassis, juhtisid Hanno Velt ja Lembit Teesalu. Võimalik, et tahtis oma positsiooni parandada ja eksis. Tee oli selles kurvis katki, vaevalt meister muidu oleks eksinud. Veerand tundi varem oli Dunlop võitnud superbike'de sõidu. Teise stardi eel hakkas vihma sadama, siis olid mootorratastel all vihmarehvid. Kogenud võidusõitjana vahetas Dunlop oma „võrrile“ ette vihmarehvi, taha aga mitte. See otsus võiski talle saatuslikuks saada. Võidukihutamise teisel ringil tugevnes vihmasadu ning Kose kurvist stardisirgele kihutades kaotas tema kiire ja kerge Honda üle raja voolavas vees kontakti teega ja sõitis rajalt välja.

Dunlop paiskus vastu raja ääres kasvavaid männipuid ja motolegendi surm oli silmapilkne. Punane Honda mootorratas murdus vastu puid lennates pooleks

Eesti valitsuse veebisait avaldas selsamal päeval Dunlopile austust. Iirimaal saatis Dunlopit viimasele teekonnale 50 000 leinajat üle Briti saarte. Põhja-Iiri televisioon tegi matustest otseülekande. Matusetalitus toimus Garryduffi presbüteri kirikus ja selle kiriku aeda on Dunlop ka maetud.

Aasta hiljem avati Kalevi 40. suursõidu eel Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringraja viimases kurvis Dunlopi mälestuskivi.^[2].

Viited

↑ 'King' Dunlop's road to fame (inglise keeles)
↑ ^2,0 ^2,1 Kurb aastapäev: motolegendi Joey Dunlopi surm Tallinnas - Eesti Ekspress, 2. juuli 2008

Välislingid

[1] 'King' Dunlop's road to fame (inglise keeles)

[ee_020708-2] 2,0 ^2,1 Kurb aastapäev: motolegendi Joey Dunlopi surm Tallinnas - Eesti Ekspress, 2. juuli 2008

[1]

[2]