Mine sisu juurde

Jünger

Allikas: Vikipeedia
Hüvastijätukõne apostlitega (Jh 14:1–14). Duccio di Buoninsegna, "Maestà" 1308–1311

Jüngrid olid Uues Testamendis kirjeldatud Jeesuse lähimad õpilased, kes levitasid tema õpetust[1].

Termini seletus

[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna jünger pärineb kreekakeelsest sõnast μαθητής[2] ning tähendab õpilast, õpetaja või meistri järgijat[2]. Piiblis viitab see termin kaheteistkümnele kõige lähemale Jeesuse järgijale ja õpilasele (apostlid)[1]. Jeesus valis 12 apostlit välja rahva hulgast[1]. Neid nimetatakse ka saadetuteks[1]. Kõik 12 apostlit (nende hilisem nimetus) olid jüngrid, ent kõikidest jüngritest ei saanud apostleid.[1] Jeesus valis tõenäoliselt kaksteist jüngrit just sellepärast, et esindada Iisraeli kahtteistkümmet tähtsat suguvõsa[3]. Jüngritele viidatakse Uues Testamendis 261 korda, peamiselt Apostlite Tegudes[1].

Jüngerlust iseloomustab elulise suhte loomine Jeesusega[1]. Jüngriks saab inimene, keda Jeesus selleks kutsub[1]. Jeesus kutsus end järgima inimesi nende sotsiaalsest, religioossest, etnilistest taustast ja soost olenemata[1]. Jeesuse kutse jüngerlusse eeldas kutsutaval oma senise elu mahajätmist (perekond, elukutse)[1]. Jüngriks saamine andis inimese elule uue tulevikuväljavaate[1]. Jüngerlus jagunes erinevatesse suurematesse ja väiksematesse gruppidesse. Suuremates järgijate gruppides oli suurema tõenäosusega ka naisi[1].

Naisjüngrid

[muuda | muuda lähteteksti]

Reeglina esines naisjüngreid suuremates järgijategruppides, kes polnud Jeesusele niivõrd lähedased[1]. Kuid esineb ka neid, kes pärast seda, kui Jeesus neid tervendas, teda ja 12 apostlit järgima hakkasid[4]. Naisjüngrid olid erilised nähtused 1. sajandi Palestiinas. Rühm naisi järgnes Jeesusele Jeruusalemma ning nad olid tema ristilöömise tunnistajateks. Hiljem olid nad esimesed, kes avastasid, et haud, kuhu Jeesus maeti, oli tühi[4]. Uues Testamendis on juttu naisjüngrist nimega Tabiita, kelle apostel Peetrus surnuist üles äratas. Tabiita tegi häid tegusid ja jagas palju almuseid (Ap. 9:36–41). Tema nimi tähendab Piibli erinevate tõlgete järgi hirve või gaselli.

Matteuse 10:2–4 Markuse 3:16–19 Luuka 6:13–16 Apostlite teod 1:13
Siimon, nimetatud Peetruseks Siimon, pandi nimeks Peetrus Siimon, nimetatakse ka Peetruseks Peetrus
Andreas, Peetruse vend Jaakobus, Sebedeuse poeg Andreas, Peetruse vend Johannes
Jaakobus, Sebedeuse poeg Johannes, Jaakobuse vend Jaakobus Jaakobus
Johannes, Jaakobuse vend Andreas Johannes Andreas
Filippus Filippus Filippus Filippus
Bartholomeus Bartolomeus Bartolomeus Toomas
Toomas Matteus Matteus Bartolomeus
Tölner Matteus Tooma Tooma Matteus
Jaakobus, Alfeuse poeg Jaakobus, Alfeuse poeg Jaakobus, Alfeuse poeg Jaakobus, Alfeuse poeg
Taddeus Taddeus Siimon, kutsutakse Selooteseks seloot Siimon
Siimon Kananaios Siimon Kananaios Juuda, Jaakobuse poeg Juudas, Jaakobuse poeg
Juudas Iskariot, äraandja Juudas Iskariot, äraandja Juuda Iskariot, äraandja

[4]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 The Anchor Bible Dictionary: Volume 2. New York: Doubleday. 1992. Lk 207–210.
  2. 2,0 2,1 Theological Dictionary of the New Testament. William B. Eerdemans Publishing Company. 1985. Lk 555-556.
  3. David F. Ford (2013). Teoloogia. Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 121.
  4. 4,0 4,1 4,2 Dictionary of Jesus and the Gospels. Inglismaa: InterVarsity Press. 1992. Lk 178–179.
  • The Anchor Bible Dictionary: Volume 2. New York: Doubleday. 1992.
  • Dictionary of Jesus and the Gospels. Inglismaa: InterVarsity Press. 1992. Lk 178–179.
  • David F. Ford. Teoloogia. Tartu Ülikooli Kirjastus. 2013. Lk 121.
  • Theological Dictionary of the New Testament. William B. Eerdemans Publishing Company. 1985. Lk 555–556.