Inari saamid
Inari saamid on osa saamidest, kelle põline asuala on Inari järve ümbruses Soomes. Inari saamid on piirkonna põlisrahvas.
Inari saame eristab teistest saamidest keel, ajaloolised elatusalad ja rahvariided. Aastal 2008 kõneles kokku 279 inimest Inari saami keelt oma emakeelena.[1] Etnilisi Inari saame on eri hinnangutel 700–900.
Asuala
[muuda | muuda lähteteksti]
Inari saamide põline asuala on olnud Inari järve ümbrus. Ajalooliselt on asuala võinud olla ka suurem. Lõunas kulgeb ajaloolise asuala piir Saariselkä juurest Ivalo jõe ülemjooksule, läänes Lemmenjokini ja sealt Vaskajoki kaudu Aksujärvi järveni. Loodes kulgeb piir Syysjärvi ja Säytsjärvi kaudu Iijärvi juurde ja sealt itta ümber Inari järve. Ka praeguse Soome–Norra piirist üle Norra poole peal Inari jõe kandis on võimalikult elanud inarinsaame, sellele viitavad kohanimed ja pärimus. Palju Inari saame elab ka väljaspool põlist asuala mujal Soomes ja teistes riikides.[2]
Inari saami keelt on kõneldud ja kõneldakse praeguse Inari valla järgmistes külades (soomekeelsed nimed sulgudes):
- Njellim (Nellim)
- Avveel (Ivalo)
- Menišjävri (Menesjärvi)
- Riemâšjuuhâ (Repojoki)
- Mosshâš (Tirro)
- Aanaar markkân (Inari)
- Kaamâs (Kaamanen)
- Ákšujävri (Aksujärvi)
- Čovčjävri (Syysjärvi)
- Ijjävri (Iijärvi)
- Čevetjävri (Sevettijärvi)
- Päärtih (Partakko)[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Alueellisia kieliä tai vähemmistökieliä koskeva eurooppalainen peruskirja. Peruskirjan soveltaminen Suomessa. 4. valvontakierros A. Asiantuntijakomitean peruskirjaa koskeva raportti B. Euroopan neuvoston ministerikomitean suositus peruskirjan soveltamisesta Suomessa. Euroopa Nõukogu, Strasbourg, 14.3.2012. (Kasutatud 15.12.2016.)
- ↑ Inarinsaamelaiset. Anarâš, Siida. (Kasutatud 14.8.2010.)
- ↑ Kielâ. Anarâš. Inarinsaamelaiset. The Inari Sámis. Sámi musea Siida & Anarâškielâ servi, 2006. (Kasutatud 29.12.2016.)