IV üldlaulupidu
IV üldlaulupidu | |
---|---|
Neljas üleüldine ja teine tänulaulupidu keiser Aleksander III valitsemise 10. aastapäeva auks | |
Laulupeorongkäik | |
Toimumiskoht | Kirjameeste Seltsi aed, Tartu |
Esinejate rühmi | 170 |
Esinejaid | 2700 |
Üldjuhid |
Karl August Hermann Aleksander Läte Robert Julius Erlemann David Otto Wirkhaus Joosep Heinrich Wirkhaus |
Korraldaja | Eesti Kirjameeste Selts |
V > < III |
IV üldlaulupidu toimus 27.–29. juunil (vkj 15.–17. juunil) 1891 Tartus. Pidustuse korraldas Eesti Kirjameeste Selts eesotsas Johann Köleriga. Liivimaa kubernerile esitatud palvekirjas märgiti peo põhjenduseks Aleksander III kümnenda valitsemisaasta tähistamine.
Peo üldjuhid olid sega- ja ühendkoore juhatanud Karl August Hermann, meeskoore juhatanud Robert Julius Erlemann, oma laule juhatanud Aleksander Läte, pasunakoore juhatanud David Otto Wirkhaus ja keelpilliorkestreid juhatanud Joosep Heinrich Wirkhaus.
Peol osales 170 esinejate rühma enam kui 2700 tegelasega, kellest umbes 1400 olid segakoorilauljad ja 1400 meeskoorilauljad, puhkpillimängijaid oli 400. Kuulajaid oli hinnanguliselt 15 000. See oli ka esimene pidu, kus esinejate seas oli naisi[1].
Esimest korda oli laulupeo tarbeks ehitatud kõlakoda. Pidu toimus Kirjameeste Seltsi aias.[2]
Kava
[muuda | muuda lähteteksti]Vaimulikud laulud
- "Võta nüüd Issandat" (koraal)
- "Oh tõuse, laul" (D. O. Wirkhaus)
- "Üle maailmade" (K. A. Hermann)
- "Ta on" (J. Haydn)
- "Püha, püha" (D. Bortnjanski)
- "Issand, kui kõrge" (A. Mühling)
- "Jumal – varjupaik" (O. Lorenz)
- "Tõstke silmad" (J. Ph. Kirnberger)
- "Vagaduse pühal tiival" (W. A. Mozart)
- "Helde isa" (Fr. Saebelmann)
- "Me jumal on me varjupaik" (B. Klein)
- "Väravad säravad" (A. Läte)
- "Issandale" (A. Zvyssig)
- "Mu laul" (Fr. Schubert)
- "Kõik taevad laulavad" (L. van Beethoven)
- "Preestrite koor" (W. A. Mozart)
- "Hümn" (A. Wirk)
- "Allegro vivace" (D. Volkmann)
Ilmalikud laulud
- "Kandke koju terviseid" (A. Thomson)
- "Pulmalaul" (A. Thomson, rahvaviis)
- "Kiitust keisrile" (M. Glinka)
- "Metsa kaja" (E. Printz)
- "Õhtu laul" (J. Kappel)
- "Enne ja nüüd" (M. Hermann)
- "Kevade laul" (A. Jurjan)
- "Pidulaul" (K. A. Hermann)
- "Kus sa käisid" (eesti rahvaviis)
- "Tuulekesed tuhisevad" (eesti rahvaviis)
- "Laul rõõmule" (A. Läte)
- "Koju" (ungari rahvaviis)[3]
- "Rannamees" (soome rahvaviis)
- "Kannel" (A. Thomson)
- "Pidu marss" (E. Kiesler)
- "Finale" (C. M. von Weber)
- "Traum der Kindheit" (V. Bellini)
- "Soldatenchor" (Zantz)
- "Mälestuste marss" (E. Kiesler)
- "Juubeli marss" (E. Kiesler)
- Fragment ooperist "Lucia di Lammermoor" (G. Donizetti) [4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Kindlat tunnistust Eesti maa ja rahwa mehemeelest andis meie neljas laulupidu, millest nüüd esimest korda ka meie õrnem sugu tegewalt osa wõttis." Postimees, 18.06.1891; kordustrükk Postimees, 07.07.2014
- ↑ 130 aastat eesti laulupidusid. Tallinn: Talmar ja Põhi, 2002. ISBN 9985-813-24-3
- ↑ "17. Koju (Kaunis kallas rõõmsa ranna ra'al)". Neljanda üleüldise ja teise tänu-laulupidu meestekoori laulud. Tartu. 1891. Vaadatud 8.12.2020.
- ↑ "4. laulupidu". Laulupeomuuseum. Originaali arhiivikoopia seisuga 31.05.2014. Vaadatud 7.04.2009.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Üleüldine tänu-laulupidu Keiserlikkude Majesteetide 10-aastase valitsuse mälestuseks, Postimees, 30. juuni (vkj 18. juuni) 1891