Gerhard Buschmann
Gerhard Buschmann (17. juuni 1910 Poltaava, Venemaa – 13. märts 1981 Virginia, USA) oli baltisaksa päritolu Eesti lendur, II Maailmasõja ajal Saksa sõjaväelane, eestlastest koosneva Saksa lennuväeüksuse Sonderstaffel Buschmann ülem.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]G. Buschmann sündis Poltaavas farmatseudi perekonnas ning tuli optandina koos vanematega Eestisse. 1927. aastal lõpetas ta Tallinnas Saksa reaalkooli, aega teenis Pioneeripataljonis ning töötas seejärel ärimees Oskar Stude juures. Ta oli väga mitmekülgne sportlane: kuulus Eesti parimate purjetajate hulka, harrastas poksi, mootorsporti, suusatamist ja purilendu. Buschmann oli kolmas FAI C-märgi nõuded täitnud Eesti purilendur[1] (Saksamaal 1934. aastal), oli Merijahtklubi, Tallinna Poksiklubi, Tallinna Õhuasjanduse Ühingu, hiljem Eesti Aeroklubi ning Eestimaa Spordiseltsi juhatuse liige. Ta lõpetas 1934. aastal Ida-Preisimaal Rossittenis purilennukursused, õpetas Tallinnas saksa koolipoistele purilendu. [2]
23. oktoobril 1937 sai Buschmann ka mootorlenduri kutsetunnistuse teedeministeeriumi lennuasjanduse inspektuuri korraldatud kursustel Tallinnas. Alates 1937. aastast oli ta teedeministeeriumi õhusõiduosakonna teenistuses purilennutreeningu korraldaja inseneri ja inspektori kohustes, 1939. aastal sai temast Aeroklubi purilennusektsiooni esimees [3]. 1. juuniks 1940 oli Buschmann jõudnud mootorlennukeil iseseisvalt lennata 102 tundi ja 10 minutit. Ta lahkus Eestist ümberasumise käigus Saksamaale.
Saksamaal asus ta sõjaväeluure Abwehr teenistusse, 1941. aastal oli Soomes, kus osales Erna grupi loomises ja väljaõppes, tuli seejärel Eestisse ülesandega sarnase erikomando „Leningrad“ loomiseks. Erikomando pidi korraldama luuret ja diversioone Soome lahe idaosas, selle kaasorganiseerijaks oli üks Soome mereväe ohvitser ning selle koosseisu kuulus eestlasi, soomlasi ja sakslasi. Eestis kohtus ta kolleegidega Aeroklubi ajast, kes informeerisid teda peidetud Aeroklubi lennukeist. Asus seejärel organiseerima mereluure lennusalka, mis alustas ametlikult oma tegevust 12. veebruaril 1942 nime Sonderstaffel Buschmann all. Üksuse esimese luurelennu sooritas ta ise koos Harry Habeliga PTO-4 tüüpi lennukil SB+AC.
Sonderstaffel Buschmanni asemel moodustati 1. aprillil 1943 127. luurelennugrupp. Buschmann viidi üle ühte Saksa luurelennuüksusesse, mille koosseisus võttis vaatlejana osa lendudest Leningradi rindel. Alates 1944. aasta kevadest oli ta Saksa lennuväe mittesakslastest isikkoosseisu ülema (General für ausländisches Personal der Luftwaffe) adjutant.
Pärast II maailmasõda sai Münchenis USA okupatsioonivägede peakorteri juurde nõunikuna tööle. 1957. aasta märtsis kolis USA-sse, kuid naasis kohe Saksamaale kui nõunik USA kaitseministeeriumi juures, asukohaga Saksamaal. Kuulus Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu ja Vabadusvõitlejate Liidu organiseerijate hulka, oli Eesti Vabadusvõitlejate Liidu esimees. Hiljem töötas kinnisvaramaaklerina Washingtonis.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- Sõjateenete rist mõõkadega (Kriegsverdienstkreuz mit Schwerter)
- Rinde-luurelenduri kuldmärk (Frontflug-Spange für Aufklärer im Gold)
- Haavatumärk (Verwundetenabzeichen)
- Raudrist, II klass
- Raudrist, I klass
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Toivo Kitvel, Toomas Türk, Arvo Lennart Vercamer (koostajad). "Põhjakotkad. Eesti lendurid ja lendurvaatlejad tsaariajast kuni 1940. aastani.", Tallinn, 2011.