Mine sisu juurde

Eelkambrium

Allikas: Vikipeedia
Eoon Aegkond Ajastu Algus
MAT
Fanerosoikum
Kainosoikum
Uusaegkond
Kestis: 65,5 Ma
Kvaternaar 2,588
Neogeen 23,03
Paleogeen 65,5  
Mesosoikum
Keskaegkond
Kestis: 185,5 Ma
Kriit 145,5  
Juura 199,6  
Triias 251,0  
Paleosoikum
Vanaaegkond
Kestis: 291 Ma
Perm 299,0  
Karbon 359,2  
Devon 416,0  
Silur 443,7  
Ordoviitsium 488,3  
Kambrium 542,0  
Proterosoikum
Neoproterosoikum
Kestis: 458 Ma
Ediacara 630    
Krüogeen 850    
Ton 1000    
Mesoproterosoikum
Kestis: 600 Ma
Sten 1200    
Ectas 1400    
Calymm 1600    
Paleoproterosoikum
Kestis: 900 Ma
Stather 1800    
Orosir 2050    
Rhyac 2300    
Sider 2500    
Arhaikum Neoarhaikum
Kestis: 300 Ma
2800    
Mesoarhaikum
Kestis: 400 Ma
3200    
Paleoarhaikum
Kestis: 400 Ma
3600    
Eoarhaikum

Eelkambrium on geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni.

Eelkambrium moodustab umbes 88% Maa ajaloost.

Nimetus tuleneb sellest, et see ajavahemik eelneb Kambriumi ajastule. Eelkambrium algas Maa tekkega umbes 4,55 miljardit aastat tagasi ja lõppes Fanerosoikumi algusega umbes 542 miljonit aastat tagasi.

Kambriumi ajastul tekkisid toesega organismid. Seetõttu on eelkambriumist teada suhteliselt vähe kivistisi, sest pehme kehaga organismide fossiliseerumisvõimalused on väga väiksed. Termin "eelkambrium" on kasutusel siiski mitte ainult paleontoloogias, vaid ka teistes geoloogia harudes.

Eelkambriumi jooksul tekkinud kivimid on enamasti moondunud ja neis on säilinud väga vähe kivistisi. Eelkambriumi kivimid paljanduvad näiteks Põhja-Kanadas ja Skandinaavias ehk Balti kilbil.

Eelkambrium ei ole geokronoloogilise skaala ametlik ühik.


Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]