Mine sisu juurde

Eduard Roos

Allikas: Vikipeedia

Eduard Roos (2. veebruar (vkj)/ 15. veebruar 1903 Mõrtsi, Pajusi vald, Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa28. aprill 1979 Tallinn) oli eesti kirjandusteadlane, keeleteadlane ja onomastik.[1]

Eduard Roos lõpetas 1924. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Ta õppis aastatel 19241930 ja 1937–1938 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ning eesti ja üldist kirjandust (lõpetas õpingud aastal 1938).

Stuudiumi kõrval töötas ta aastatel 19251931 Tartu Linna Pedagoogilise Muuseumi asjaajajana, oli aastatel 19261927 koolinoorsoo ajakirja Tõusmed ja aastatel 19281929 Üliõpilaslehe korrektor ja tegevtoimetaja, aastatel 19311934 töötas ta Eesti Rahva Muuseumi arhiivraamatukogus.

Ta oli "Eesti filoloogia ja ajaloo aastaülevaate" 1923., 1924., 1929. ja 1930. aasta köite keeleteadusliku osa koostaja ja toimetaja.[2]

Ta vahistati 1944. aastal Saksa teise okupatsiooni ajal ja 1945. aastal Nõukogude kolmanda okupatsiooni ajal. Ta oli aastatel 1945–1957 Siberis vangis ja asumisel, pärast vabanemist tuli Eestisse tagasi.

Gustav Suitsu uurija

[muuda | muuda lähteteksti]

Eduard Roos uuris põhjalikult noore Gustav Suitsu kujunemislugu. Voldemar Miller on öelnud, et Eduard Roosi artiklid Suitsust "moodustavad sisu poolest mahuka monograafia. Ajajärgu olemuse tabamise tõttu on see ühtlasi uurimus kogu selleaegsest kultuurielust".[3] Need artiklid leidsid kajastamist ka pagulasperioodikas.[4]

Eduard Roos on tuntud ka eesti muinasnimede uurijana. Ta on käsitlenud eesnimesid 19.–20. sajandi vahetusel ja isikunimesid eesti rahvaluules.[5] 1950. aastatest alates kogus ta eestlastel käibel olnud eesnimesid, huvitudes eriti muinasnimedest.[5]

Eduard Roos kuulus Akadeemilise Emakeele Seltsi nimede eestistamise toimkonda ja oli Nimede Eestistamise Keskbüroo keeleline nõuandja.[5]

Artiklid Gustav Suitsust

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Gustav Suits gümnaasiumiõpingute esimesel poolel" – Keel ja Kirjandus 1972, nr 1, lk 9–24 ja nr 2, lk 70–84
  • "Gustav Suits vana ja uue sajandi käänul" – Keel ja Kirjandus 1973, nr 1, lk 13–23 ja nr 2, lk 74–86
  • "Gustav Suits ja "Eesti Külvaja"" – Keel ja Kirjandus 1974, nr 7, lk 395–403 ja nr 8, lk 459–468
  • "A. H. Tammsaare ja Gustav Suitsu suhtlemine Tartus 1900-1903" – Looming 1977, nr 1, lk 144–157
  • "Gustav Suitsu murranguline õppeaasta" – Looming 1979, nr 1, lk 113–129

Muud artiklid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Eesti muistseist isikunimedest" – Keel ja Kirjandus 1961, nr 6, lk 341–352
  • "Eesti eesnimede ajaloost XIX ja XX sajandi vahetusel" – Keel ja Kirjandus 1962, nr 7, lk 412–421
  • ""Kalevipoja" Linda" – Keel ja Kirjandus 1963, nr 8
  • "Jaan Roosi bibliofiilse raamatukogu kujunemislugu" – Keel ja Kirjandus 1966, nr 8, lk 504–510 ja nr 9, lk 564–569
  • ""Tähe mõrsja" Salme ja tema kosilased" – Keel ja Kirjandus 1969, nr 11, lk 658–670; nr 12, lk 727–736
  • "Kahekümneaastase Fr. Tuglase kiri" – Keel ja Kirjandus 1971, lk 166–167
  • Eesti meel-ainesega muistsed isikunimed. Emakeele Seltsi aastaraamat 17, 1971, lk 77–97
  • "Kirjanikunimi Tuglas" – Keel ja Kirjandus 1974, lk 173–175
  • "Inimene ja loodus eesti muistses antroponüümikas" – Keel, mida me uurime. Tallinn: Valgus, 1976, lk 106–119
  • "Eesti muistsed liittüvelised ja tuletuslikud isikunimed" – Keel, mida me uurime. Tallinn: Valgus, 1976, lk 120–130
  • "Muljeid ja meenutusi" – kogumikus "Mälestusi Juhan Sütistest", koostanud Oskar Kruus, Eesti Raamat, Tallinn 1985, lk 57–68

Tema vend oli bibliofiil Jaan Roos.

  1. Õhtuleht, 4. mai 1979 (surmakuulutused)
  2. Eerik Teder. Eduard Roos (nekroloog). Keel ja Kirjandus, august 1979
  3. Voldemar Miller, "Eduard Roos 15. 02. 1903 – 28. 04. 1979" – Looming 1979/6, lk 891
  4. Nooreestlased kooliõpilastena – Eesti Päevaleht (Stockholm) 19. oktoober 1974, nr 82, lk 5; G. Suitsu ja A. Tammsaare koolipõlve koostöö algus – Eesti Päevaleht, 19. oktoober 1977, nr 80, lk 8
  5. 5,0 5,1 5,2 Kairit Henno. Nimeloengud: Eesti isikunimede allikad ja uurimine. Keeletoimetajad.ee nimeveeb. (Kasutatud 31. oktoobril 2011.)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]