Avalik-õiguslik juriidiline isik

Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus).

Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu. Avalik-õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärkidega.

Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilise isikuga omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega.

Avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigid

Riik

Vajab täiendamist Riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik teostab ühtlasi kontrolli kõigi juriidiliste isikute üle.

Avalik-õiguslikud korporatsioonid

• notarid
• Eesti advokatuur
• kohaliku omavalitsuse üksused, näiteks Tallinna linn

jne.

Avalik-õiguslikud asutused

• Eesti Raadio, Eesti Televisioon
• Rahvusraamatukogu, Töötukassa

jne.