Mine sisu juurde

Arutelu:Tähesuurus

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Kas "magnituud" ja "suurusjärk" on "tähesuuruse" sünonüümid? Siim 28. aprill 2006, kell 20.17 (UTC)

Ma vaatasin seda ka ja mõtlesin, et väga suure punnitamise peale võib ju nii ütelda, kuid see ei oleks korrektne. Üteldakse/kirjutatakse küll "1. suurusjärgu tähed" ja peetakse seejuures silmas heledusi. Magnituud ja tähesuurus on sama asi. Tonisee 28. aprill 2006, kell 20.34 (UTC)

Kas siis peaks selle sõna esimesest lausest ära jätma? Andres 29. aprill 2006, kell 17.17 (UTC)

Ajalooliselt kasutati sellise tähena Veegat.

See lause ei ole hästi arusaadav. Kas mõeldud on seda, et Veega näiv heledus võeti aluseks varem, kuid mitte praegu, või seda, et Veega aluseks võtmine on meelevaldne, lihtsalt ajalooliselt välja kujunenud. Andres 29. aprill 2006, kell 17.01 (UTC)

Esmalt võeti Veega näiv heledus võrdseks nulliga. Tähtede heleduste mõõtmise täpsuse kasvades tuli välja, et tegelikult peaks (kooskõlaline?) heledus olema umbes 0.03 tähesuurust (aga mitte 0.0!). Mõõtmiste täpsus küünib tänapäeval kuni mõne kümnetuhandiku (0.000x) tähesuuruseni. Vaata nt. http://en.wikipedia.org/wiki/Vega Inglisekeelses versioonis on ka päris hästi seletatud, miks Veegat ei saa tänapäeval enam korrektselt nullpunktiks kasutada. Mis puutub Veega nullpunktiks võtmise meelevaldsusesse, siis vastus on: ei ja jah. Ei seepärast, et Veega on tõepoolest peaaegu nullinda tähesuurusega (nullis tähesuurus on defineeritav ka ilma Veegata). Jah, sest tegu oli tolle aja võimalustele/tasemele vastavalt lihtsalt ühe sobiva tähega. On sul ettepanek, kuidas seda pikka juttu ja minu kõnealust lühilauset ühte mõistlikku lausesse mahutada? Tonisee 29. aprill 2006, kell 19.53 (UTC)

Panen ette selgitada asja artiklis kogu vajaliku detailsusega. Kui on võimalik midagi lühemalt öelda, küllap siis sõnastust lihvitakse. Artikkel ei pea olema lühike. Andres 30. aprill 2006, kell 04.41 (UTC)

Tähesuuruse olemust pole artiklis piisavalt selgelt selgitatud. Näiv heledus on ümbersuunamine siia, nii et esimeses lauses on tautoloogia. --Andres (arutelu) 27. oktoober 2022, kell 11:57 (EEST)[vasta]