Arutelu:Igaüheõigus

Õigus Eestimaa piirides looduses vabalt liikuda ei ole ainus igaüheõigus. Eesti konstitutsioon näeb ette mh järgmised igaüheõigused:

• õigus pöörduda kohtusse
  • õigus olla kohtuasja arutamise juures
• õigus elule
• õigus au ja hea nime mitteteotamisele
• õigus saada olla mitte piinatud, julmalt või väärikust alandavalt koheldud
• õigus vabale eneseteostusele
• õigus vabadusele ja isikupuutumatusele
• õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele
• õigus õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele
• õigus tervise kaitsele
• õigus omandi puutumatusele
• õigus haridusele
• õigus autorsusele
• õigus südametunnistuse, usu- ja mõttevabadusele
• õigus sõnumi edastamise saladusele
• õigus vabalt levitada ideid ja arvamusi
• õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega avaliku võimu poole
  • õigus pöörduda avaliku võimu poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid
  • õigus pöörduda avaliku võimu poole mõnes teises keeles, kui selles paikkonnas kõnelevad vähemalt pooled püsielanikud seda keelt
• õigus rahulikult koguneda ja koosolekuid pidada
• õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja liitudesse
• õigus säilitada oma rahvuskuuluvus

Igaüheõigus on ka näiteks:

• õigus kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isiku toimetamine politseisse kahtlustatavana kinnipidamiseks ("Kriminaalmenetluse seadustik" § 217 lg 4).

--kanakukk (arutelu) 19. jaanuar 2017, kell 22:31 (EET).

Nii ÕS kui EKSS pakuvad vasteks ainult "jur õigus liikuda loodus- ja kultuurmaastikul olenemata sellest, kellele maa kuulub. Igaüheõigus lubab ööbida riigimetsas ja süüdata lõket tähistatud telkimis- ja lõkkekohtades." (EKSS).

EV Põhiseadus sätestab: Igaühel on õigus... - mis päris sama nagu ei ole? --.Toon (arutelu) 19. jaanuar 2017, kell 22:45 (EET)

Aga kas iga väär tegu on väärtegu? Kas iga kuri tegu on kuritegu? Või on mõned teod üksnes lihtsalt eetiliselt vastuvõetamatud? --kanakukk (arutelu) 19. jaanuar 2017, kell 23:19 (EET).

Igaüheõigus on idioom. Selle soomekeelne vaste on Fi:Jokamiehenoikeus. Muidugi on kõik inimõigused igal inimesel ehk igaühel, aga neid kokkuleppeliselt nimetataksegi inimõigusteks, mitte igaüheõigusteks. Viimasel on kokkuleppeliselt kindel ja kitsam tähendus. Kas võiks ka teisiti kokku leppida? Eks tõenäoliselt võiks, aga Vikipeedia ülesanne ei ole õigusterminoloogiat kujundada, vaid seda kajastada.--VillaK (arutelu) 19. jaanuar 2017, kell 23:40 (EET)

VillaK, ma ei tuletanud ju seda mõistet nüüdsama. Ma ei ole süüdi, et tall ja tall (zooloogia) langevad täht-tähelt kokku. --kanakukk (arutelu) 21. jaanuar 2017, kell 11:51 (EET).

Kas kuskil on seda konkreetset sõna kasutatud mõnes teises tähenduses kui siinses artiklis? Sinu toodud näidetes seda sõna ei kasutata. Meie asi pole mõelda, mida see sõna veel võiks tähendada. Tuleb lähtuda tähendusest, milles juristid seda kasutavad.

Sõna "tall" on kahes tähenduses kasutusel, see sõna aga mitte. Andres (arutelu) 21. jaanuar 2017, kell 21:34 (EET)

Seda sõna siiski kasutatakse ka teises tähenduses, näiteks:

• Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 25.06.2009 otsuses 3-4-1-3-09 p 16 lg 3: Isikuliselt on PS § 43 igaüheõigus, mis laieneb ka kinnipeetavatele. Esemeliselt kaitseb PS § 43 ükskõik millisel viisil kolmandate isikute edastatavaid ja vahendatavaid sõnumeid.
• XII Riigikogu stenogramm, VII istungjärk, 18.06.2014, 22. [teksti sisu järgi küll 20. -- minu märkus] päevakorrapunkt: "08:32 Õiguskantsleri ettepanek raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse § 5 lõike 2 põhiseadusega kooskõlla viimiseks (nr 27)": Õigus privaatsusele tuleneb põhiseaduse §-st 26. See õigus on igaüheõigus, mis hõlmab teavet inimese keha ja vaimu seisukorra kohta.
• Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 13 3.2. Isikuliselt kaitsealalt on § 13 lg 1 esimene lause kõigi ja igaühe õigus. „PS §-s 13 sätestatud üldine kaitseõigus on igaüheõigus, mis tuleb tagada võrdselt kõigile” (RKPJKo 31.01.2007, 3-4-1-14-06, p 22)

--kanakukk (arutelu) 22. jaanuar 2017, kell 16:59 (EET).

Nojah. "Igaüheõigus on õigus looduses vabalt liikuda..." ja "Igaüheõigus on üldine kaitseõigus, mis..."? Võibolla ei ole keskkondlastel seaduse nimetuse valik kõige õnnestunum (olgu peale, et Soome eeskujul), ja hea, et arutelus on sellele tähelepanu juhitud, aga nii kinnistunud kasutust muuta ei ole vist realistlik?

--.Toon (arutelu) 22. jaanuar 2017, kell 20:57 (EET)

Jah, toodud näidete põhjal ma näen tõesti, et mõned juristid on kasutanud väljendit "igaüheõigus" ka universaalsete inimõiguste sünonüümina. Võib tähele panna, et näidetes viidatud õigused (PS §13 lg1, §26, §43) on kõik Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga [1] kaitstavad õigused ning inimõiguste konventsioon (sarnaselt Eesti põhiseaduse osadele paragrahvidele), kasutab samuti formuleeringuid "Igaühel on õigus ...". Ma ei ole vastu, et siinse artikli teksti lisada täpsustav märkus, et seda sõna on eesti keeles kasutatud ka inimõiguste sünonüümina, koos lingiga artiklile inimõigused. Samas tuleks lisada, et siinses artiklis käsitletud tähenduses on paralleelmõistena ka eesti keeles kasutusel "igameheõigus". Viimane on muuhulgas otsesem tõlkevaste mitte ainult soomekeelsele terminile, vaid ka saksa- (Jedermannsrecht) ja rootsikeelsele (Allemansrätten) mõistele. Tõenäoliselt aga mõned kohalikud keskkonnainimesed on eelistanud sooliselt neutraalset vormi ja nii sai "igamehe"-st "igaühe".--VillaK (arutelu) 22. jaanuar 2017, kell 23:56 (EET)

Lisasin täpsustusmärkuse. Teksti pole seda minu arust tarvis panna, sest puudub sisuline seos. Andres (arutelu) 23. jaanuar 2017, kell 08:20 (EET)

Võibolla peaks siis lisama ka nt Leave No Trace, Right to Roam jms selgemalt algusesse ("Üldist"; lõpus lingid on) - et sisuliselt sama asja ei leia ainult Everyman's Right nimetusega? --.Toon (arutelu) 23. jaanuar 2017, kell 12:07 (EET)

Ei saa aru. Andres (arutelu) 24. jaanuar 2017, kell 11:34 (EET)

Ma ei saa nõustuda, et igaüheõigus on tingimata inimõigus. Õigus pidada kinni kuriteos kahtlustatav ja toimetada ta politseisse, ei ole ju inimõigus? See ei ole õigus, mis on tarvilik humaanseks, suhteliselt heaks eluks. --kanakukk (arutelu) 29. aprill 2017, kell 14:47 (EEST).

Ei olegi, mis siis? Aga seda sõna võidakse kasutada ka "inimõiguse" sünonüümiks. Andres (arutelu) 29. aprill 2017, kell 15:42 (EEST)

Sellisel juhul on artikli päises olev täpsustusmärkus poolik ju? --kanakukk (arutelu) 29. aprill 2017, kell 17:11 (EEST).

Ei saa aru. Andres (arutelu) 29. aprill 2017, kell 17:26 (EEST)

Õigust vabalt looduses viibida nimetatakse igaüheõiguseks. Miks selline sõna, ei tea. Vabalt võiks seda nimetada ka asjdhaskjhfkjagfkjasf (vajutasin suvaliselt klahve) või asfalttee või jänese käpp. Kujunes nõnda, et on hoopis igaüheõigus. Samamoodi tähendab tähtede jada igaüheõigus ka asjaolu, et õigus (vabadus) midagi teha, on igaühel, õieti suhteliselt suurel määral isikute ringil. Igaüks, vaatama sellele, kas ta on Eesti kodanik, välisriigi kodanik või üldse kodakondsusetu, võib tuginedes "Kriminaalmenetluse seadustiku" § 217 lg 4 kinni pidada ja politseisse toimetada isiku, keda on põhjust kahtlustada kuriteo toimepanemises. Õigus pöörduda avaliku võimu kandja poole, on Eestis igaühel, kes täidab pöördumist reguleeriva seaduse nõudeid, mida on minimaalselt. Ei ole kitsendusi vanuse, soo ega kodakondsuse osas, üksnes et pöördumine peab olema eesti keeles, kodanik peab olema teovõimeline, et sideandmed peavad olema ja veel nipet-näpet. Kui Korea Rahvademokraatliku Vabariigi kodanik oskab eesti keelt (või leiab kellegi, kes tema pöördumise ära tõlgib), siis ta võib pöörduda Tallinna Inglise Kolledži või Miina Härma Gümnaasiumi poole, sest nad on kohaliku omavalitsuse asutused ja adressaadid seaduse tähenduses.

Õigus kuriteos kahtlustatav kinni pidada või pöörduda avaliku võimu kandja poole pöörduda ei tulene "Inimõiguste ülddeklaratsioonist". Nad ei ole sellised õigused, mis on ilmtingimata vajalikud elamisväärseks eluks, aga et nad on antud suhteliselt paljudele inimestele, siis neid nimetatakse igaüheõigusteks. Asjaolu, et sellised õigused riikides X või Y ei kehti, ei tähenda tingimata seda, et kuivõrd nad päris siiski tervel maailmal ei ole, siis ei saa neid igaüheõiguseks nimetada. Hinne "viis" või "suurepärane" ei tähenda ju tingimata laitmatut sooritust, st veel 90-91% (või kuhu iganes piir tõmmata) maksimumsooritusest on endiselt "suurepärane". Teatav veamäär, teatav kitsendus, mahub ettenähtud õiguse piiridesse. Õigus vabalt looduses käia ei tähenda seda, et ma võin suvalise eramaja hoovi sisse astuda ja teha seal, mida hing ihkab, sest seal on loodus ja mul on igaüheõigus. Ka sellel õigusel on kitsendused. Aga erinevalt õigusest valida Eesti parlamenti, on see õigus olemas väga paljudel. --kanakukk (arutelu) 29. aprill 2017, kell 18:34 (EEST).

Kui Sa mõtled, et see sõna võiks ka midagi muud tähendada, siis vastus on see, et siin arvestatakse ainult sellega, kuidas seda sõna tegelikult kasutatakse. Andres (arutelu) 29. aprill 2017, kell 23:01 (EEST)

Kui ma mõtlen, et sõna võiks midagi muud tähendada, siis ma saadan oma idee sõnause korjele või fantaseerin mudilastega. Päris kindlasti ei hakka ma Andresega vaidlema. Annan sõna Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumile 24.09.2007 koosseisus Paavo Randma, Meelika Aava ja Jüri Paap kriminaalasjas 1-04-202 p 20: Kriminaalmenetluse seadustiku § 217 lg 4 sätestab järgmist: kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isiku võib igaüks toimetada politseisse kahtlustatavana kinnipidamiseks. Tegemist on privaatse kinnipidamisõigusega, nn igameheõigusega, mis kuulub kõigile – kõik, kes näevad kuriteo toimepanemist, võivad selles kahtlustatava isiku ka kinni pidada.

Annan sõna ka Kristo Adossonile, kes kirjutas magistritöö teemal "Üldine kurjategija kinnipidamisõigus" (Tartu, 2015) lk 9: Lisaks riigivõimu poolt teostatavale isiku kahtlustatavana kinnipidamisele on paljudes õiguskordades loodud õiguslik alus ka eraisikutele õigusrikkujate põhiõiguste piiramiseks. Kuivõrd tegemist on igaüheõigusega, sõltumata sellest, kas kinnipidaja on riigi kodanik või ei, nimetatakse seda üldiseks kinnipidamisõiguseks.

Kaudselt on see õigus muidugi seotud inimõigustega, aga nimetada seda igaüheõigust inimõiguseks, ei ole minu arusaamise järgi õige. --kanakukk (arutelu) 30. aprill 2017, kell 15:50 (EEST).

Loomulikult ei ole see inimõigus. Siit koorub lihtsalt välja selle sõna kolmas tähendus, millest võib rääkida eraldi artiklis. Andres (arutelu) 30. aprill 2017, kell 18:51 (EEST)