Arnold Soom
Arnold Soom (3. juuni 1900 Nõmme, Vao vald, Virumaa – 28. juuli 1977 Steinach, Austria) oli eesti ajaloolane.
1922. aastast töötas ta Eesti Riigi Keskarhiivis, Keskarhiivis olid tema korraldada Saaremaa vanemad arhiivid: rüütelkonna, majandusvalitsuse, revisjonikomisjonide, konsistooriumi, ülem-kirikueestseisja ameti arhiiv jmt.
1930. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ja asus senise linnaarhivaari Eduard Dieckhoffi (1863–1933) asemel tööle Narva linna arhiivi ja muuseumi juhataja kohusetäitjana ja 1931. aastal kinnitati Soom mõlema asutuse juhatajaks ning aastatel 1931–1940 töötas ta ühinenud Narva linnamuuseumi ja Narva linnaarhiivi juhatajana.[1]. Soom uuris põhiliselt Narva linna majandusajalugu, eriti Rootsi ajal. A. Soom asutas koos teiste Narva ajaloo huvilistega 1931 Narva Ajaloo Seltsi, mille olulisim saavutus oli Arnold Süvalepa kirjutatud „Narva ajaloo“ I köite avaldamine 1936. aastal. 1939. aastal anti välja ka Carl Sarapi fotoalbum „Vana Narva“, mille ajaloolise ülevaate kirjutas A. Soom. Narva Ajaloo Seltsi soovitusel korrastati Narva bastione ja teisi kaitserajatisi ning puhastati ja parandati rootsiaegsed Victoria, Honor, Gloria ja Fama bastionid ning need avati turistidele vaatamiseks. 1937. aastal võeti Narva vanalinn muinsuskaitse alla.
1940. aastal sai ta viienda eestlasena ajaloodoktoriks, doktorikraadiga Eesti ja Põhjamaade ajaloo alal.
1940. aastal pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist nimetati A. Soom 1. septembril 1940 ENSV Riikliku Keskarhiivi direktori asetäitja (abijuhataja) kohale, Keskarhiivi juhataja Gottlieb Ney, abiks. 17. veebruaril 1941, pärast direktor Ney ümberasumist Saksamaale, määrati Soom ENSV Riikliku Keskarhiivi direktori kohusetäitjaks. Saksa okupatsiooni ajal oli Arnold Soom septembrist 1941 septembrini 1944 Eesti Omavalitsuse Tallinna Keskarhiivi ja sellega ühendatud Riigiraamatukogu direktor.
1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus töötas Rootsi Riigiarhiivis, kuni pensionile jäämiseni 1966. aastal. Arhiivitöö kõrvalt tegi Soom teadustööd majandus- ja sotsiaalajaloo alal. Soomi tööd on hiljem jätkanud Enn Küng.
Arnold Soomi suurimaks tööks Rootsi Riigiarhiivis oli Rootsi Läänemereprovintside Eesti-, Ingeri-, Liivi- ja Saaremaa 16. ja 17. sajandi arhivaale sisaldava Livonica II kogu ümberkorraldamine ja uute nimistutega varustamine[2]. Arnold Soom kirjutas viis monograafiat, üle saja teadusartikli ja retsensiooni ning rohkesti publitsistikat.
A. Soom oli Rootsis 1945. aastal üks Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis asutajaliikmeid ja kuulus 1975. aastani seltsi juhatusse. Samuti oli ta tegev Akadeemilises Rootsi-Eesti Seltsis, Eesti Teaduslikus Instituudis, Rootsi Balti Instituudis ja Balti Ajaloo Komisjonis (Saksamaal Göttingenis). 1966. aastal valiti ta Turu Ajalooseltsi (Turun Historiallinen Yhdistys) ja Skandinaavia Ajalooliste Käsikirjade Väljaandmise Kuningliku Seltsi liikmeks.
Teoseid ja publikatsioone
[muuda | muuda lähteteksti]- doktoriväitekiri „Vene transiitkaubanduse probleem ja Eesti linnad 1636–1656“, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond (1940)
- „Eesti ajaloo“ II ja III köite peatükid ning koguteose „Eesti“ Saare- ja Viljandimaa maakondlike köidete peatükid
- „Mõis Eestimaal 17. sajandil“ - Der Herrenhof in Estland im 17. Jahrhundert. Lund 1954.[1]
- Der baltische Getreidehandel im 17. Jahrhundert. (Kungl. Vitterhets historie och antikvitets akademiens handlingar. Historiska serien, 8.) Stockholm, 1961.
- Varutransporterna mellan Sverige och de svenskägda baltiska gårdarna under 1600-talet, Svio-Estonica, 1967, vol. 18, Lund, Rootsi 1967
- „Tallinna kaubandus 17. sajandil“ - Der Handel Revals im 17. Jahrhundert. (Marburger Ostforschungen, 29.) Wiesbaden, 1969.
- „Tallinna tsunftikäsitöölised 17. sajandil“ - Die Zunfthandwerker in Reval im siebzehnten Jahrhundert. Stockholm, 1971.
- kaastööd koguteosele „Eesti riik ja rahvas II Maailmasõjas“
- Arnold Soom, MÄLESTUSI ARTIKLEID. Eesti ajalooarhiiv, 1996, ISBN 998585800X, 9789985858004, 352 lk; EAN 2220000006045, 2016[2]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- Kuninglik Vasa orden, 1936
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Arnold Soom Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Märtsipommitamine Maneeži tänaval, Katkendeid omaaegse Eesti Omavalitsuse Tallinna Keskarhiivi direktori Arnold Soomi koostatud ülevaatest 9/10. märtsil toimunud õhurünnakust. ERA.1265.1.316.
- Leida Loone, Mõningaist Eesti ajalugu käsitlevatest uurimustest Rootsis Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised Ühiskonnateaduste seeria, 6 kd, 1957, nr. 3-4, lk 337–342
- ARNOLD SOOM 3.6.1900-28.7.1977 IN MEMORIAM, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 8, jaanuar 1980
- Enn Küng, Arhiiviajaloolane Arnold Soom (3. juuni 1900 – 28. juuli 1977) Tuna nr 2, 2016
- SOOM, ARNOLD. Inventarinimistu Fond 152, Tartu Ülikooli Raamatukogu