Ajajuhtimine
Ajajuhtimine on aja kulutamise teadlik kavandamine, et suurendada tõhusust ja/või tootlikkust. Aja efektiivne kasutamine annab inimesele võimaluse korraldada tegevusi enda valitud ajal ja sobivusel.[1]
See on eesmärgistatud tegevus, et suurendada üleüldist kasu teiste tegevuste koosmõjul piiratud aja jooksul, kuna aega ennast pole võimalik juhtida, sest selle kulgemine on selle enda põhiomadus. Ajajuhtimist võivad toetada oskuste hulk, töövahendid ja tehnikad, mida kasutatakse, et hallata aega, kui sooritatakse teatud ülesandeid, projekte ja eesmärke kindla tähtaja piires.
Algselt viidati aja juhtimisele rääkides äri- või töökohategevustest, nüüdseks on mõiste laienenud ka isiklikele tegevustele. Ajajuhtimise süsteem on disainitud kombinatsioon protsessidest, töövahenditest, tehnikatest ja meetoditest. Tavapäraselt on ajajuhtimine paratamatus ükskõik millise projekti arengus, kuna see määrab projekti lõpuleviimise aja ja mahu.
Peamised teemad, mida kajastatakse kirjanduses aja juhtimise kohta:
- efektiivsust soodustava keskkonna loomine;
- prioriteetide seadmine;
- prioriteetide seadmisel kaasnevate tegevuste elluviimine;
- mitteprioriteetidele kulutatud aja vähendamise protsess;
- stiimulid käitumise muutmisel, et kindlustada tähtaegset sooritust.
Ajajuhtimine on seotud erinevate kontseptsioonidega nagu:
- projektijuhtimine – ajajuhtimist võib pidada projektijuhtimise alamosaks ning tavaliselt viidatakse sellele kui projekti planeerimisele ja ajakavastamisele. Ajajuhtimine on identifitseeritud ka kui üks tuumikfunktsioonidest projektijuhtimisel;[2]
- tähelepanu juhtimine – see on seotud kognitiivsete ressursside juhtimisega, eriti ajahulgaga, mis inimesel kulub mõtestamiseks (ja oma töötajate mõtteprotsessi organiseerimiseks), et läbi viia teatud tegevusi.
Organisatsiooniline ajajuhtimine on identifitseerimise, hindamise ja raisatud aja vähendamise teadus organisatsioonisiseselt. Organisatsiooniline ajajuhtimine identifitseerib, raporteerib ja hindab majanduslikult jätkusuutlikku aega, raisatud aega ja produktiivset aega organisatsioonisiseselt ning arendab ärimudeli, et muundada raisatud aeg produktiivseks.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Stella Cottrell (2013). The Study Skills Handbook. Palgrave Macmillan. Lk 123+. ISBN 978-1-137-28926-1.[alaline kõdulink]
- ↑ Project Management Institute (2004). A Guide to the Project Management Body of Knowledge (PMBOK Guide). ISBN 1-930699-45-X.