Agder
Agder (vanapõhja Agðir) on Norra ajalooline piirkond (landsdel), mis paikneb Rogalandi maakonnast idas ja Vestfold og Telemargi maakonnast läänes.
Umbkaudu ajaloolise piirkonna alal asub tänapäeval Agderi maakond (aastani 2019 Vest-Agderi ja Aust-Agderi maakond). Maakonnas on 25 valda. Selle pindala on 16 434 km² ja 2020. aasta seisuga elas seal 307 231 inimest.
See jaotatakse järgmisteks piirkondadeks (ringkondadeks): Lister, Lindesnesregionen, Kristiansandregionen, Setesdal ja Østre Agder.
Linnu on 10: Flekkefjord, Farsund, Lyngdal, Mandal, Kristiansand, Lillesand, Grimstad, Arendal, Tvedestrand ja Risør.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Algselt nimetati Agderiks rannariba Sira jõest läänes kuni Gjernestangenini Risøri ja Kragerø vahel idas. Ka tänapäeval läheb neist kohtadest vastavalt Rogalandi ja Telemargi maakonna piir.
Agder oli viikingiaja alguses enne Harald Kaunisjuust väikekuningriik. Agderlasi hüüti egder (egðir).
Agder oli hiljem (Gulatingsloveni all) maakond (Egdafylki). Halduslikult sai Egdafylkist Agdesideni lään, üks Norra pealääne 17. sajandil. See koosnes väikeläänidest: Listeri lään, Mandali lään ehk Midtsysseli lään, Nedenesi lään ja Råbyggelageti lään.
Kuni 15. sajandini Skieni ja Stavangeri vahel linnu ei olnud, nii et Agder oli puht maaringkond. Kõige varajasem teadaolev linnaline asula Agderis oli Arendal, mis arvatavasti oli umbes aastast 1500 Tønsbergile alluv alev.
Kuni umbes 1902. aastani arvati Agder Vestlandeti piirkonda. Arendalis ilmuski ajaleht Vestlandske Tidende.
Varem oli tavaks jaotada Agder rannikualaks Agdesideniks ja sisemaaosaks Råbyggelagetiks. Viimane hõlmas Aust-Agderi maakonna sisemaa ning Åserali hilisemas Vest-Agderi maakonnas.
Agderi maakondi nimetatakse praegu sageli Sørlandetiks. See nimi võeti kasutusele 1902 ning algul tähistas see ainult rannariba. Ta oli mõeldud tähistama oluliselt suuremat piirkonda kui praegune Agder. See pidi olema suur piirkond, mille keskuseks pidi olema Kristiansand.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Nimi on umbes 1500 aastat vana.
Nime tähendus on ebaselge.
See võib olla tuletis sõnast ǫgd (ögd; 'terav olema') ning tähendada 'merest välja ulatuv maa'.
Teise versiooni järgi on nimi seotud vanapõhja sõnaga agi ('merelainetus') ning tähendab 'rahutu merega maa'.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Agderi ja Telemargi piiskopkond, varasema nimega Agderi piiskopkond
- Agderi lagmanniringkond, Agderi lagmannikohus (ringkond hõlmab Adgeri ja Vestfold og Telemargi maakonda)
- Agderposten, Arendali ajaleht
- Agder Flekkefjords Tidende, Flekkefjordi ajaleht
- Agderparken Arendalis
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Alv Kristiansen (toim). Agder, Oslo: Gyldendal 1977, ISBN 82-05-09405-5, ISBN 82-05-09406-3, ISBN 82-05-06463-6
- Berit Andreassen, Agder-bibliografien, 1983-, 3 köidet
- Kjell-Olav Masdalen jt. Agders historie
- Kjell-Olav Masdalen. 1920-1945: mellomkrigstid og okkupasjon, 1991, ISBN 82-90575-10-6
- Bjørn Slettan. 1840-1920: ansikt mot sjøen, grunnfeste i jorda, 1998, ISBN 82-90575-21-1
- Ingeborg Fløystad. 1641-1723: bønder, byvekst og borgarar, 2007, ISBN 978-82-90575-34-7