Łyskava loss

Lossi läänevall

Łyskava loss või Lõskava loss (valgevene keeles Лыскаўскі замак) oli kindlustatud loss Valgevenes Bresti oblastis Pružany rajoonis Łyskavas. Lossi varemed on ajaloomälestisena kaitse all.

Lossi arhitektuur

Loss asus 68 × 68 meetri suurusel maa-alal. Lossi ümbritsesid mullast vallid, mis on säilinud tänapäevani. Kõige paremini on säilinud läänepoolne vall, mis oli kaks meetrit kõrge ja kümme meetrit paks. Just selles vallis asus ka lossi sissepääs. Säilinud on ka lõunapoolne vall ja osa idapoolsest vallist. Lossihoovi nurkades asusid kaheksameetrise diameetriga tornid.

Vallist väljaspool piiras lossi vallikraav, mille taga asus uus vall. See oli neli meetrit paks ja 1–1,5 meetrit kõrge. Säilinud on see osalt lossi lõuna- ja lääneküljel. Sellest 90 meetri kaugusel asus kolmas vall, mille juures asus samuti vallikraav. See vall piiras lossi põhjast, lõunast ja läänest, idast kaitses lossi soine jõekallas. Vallides asunud läbipääsusid kaitsesid tornitaolised mullast kõrgendikud.

Lossi ajalugu

Pärast Viciebski vojevoodi Maciej Kłoczko surma andis ta naine Łyskava Bona Sforzale. XVI sajandil asus seal Leedu suurvürstide lauamõis; sinna rajati tõenäoliselt juba XV sajandi lõpus ka loss. Hoone hävis Põhjasõja ajal, kui 1706. aastal toimus selle juures lahing.

Tänapäeval on säilinud üksnes lossi ümbritsenud muldvallid. Lossi kohta on rohkem infot saadud väljakaevamistel. Esimesed uuringud tehti 19. sajandil, 1970. aastatel uuris lossiaset Michaś Tkačoŭ. Selgus, et kultuurikihi paksus on 40 cm. Väljakaevamistelt leiti telliseid, mille küljes oli lubja ja savi jäänuseid, kahhelplaate ja keraamikat.

Mitme allika põhjal leiti just selle lossi varemetest Bychowieci kroonika käsikiri.

Välislingid

• Fotod lossivallidest ja info lossi kohta