Balti jaam

See artikkel räägib Tallinna raudteejaamast; samanimeliste raudteejaamade kohta vaata lehekülge Balti jaam (täpsustus).

---

Balti jaam
Asukoht	Tallinn
Koordinaadid	59° 26′ 25″ N, 24° 44′ 12,9″ E

Vaade Balti jaamale kaugliinide perroonilt

Vaade Balti jaamale põhjast, Kopli tänava poolt (2009)

Balti jaam enne II maailmasõda

Balti jaam (ka Tallinna reisijaam; vene keeles Балтийский вокзал, saksa keeles Baltischer Bahnhof / Hauptbahnhof von Tallinn) on raudteejaam Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kelmiküla asumis laiarööpmelise raudtee ääres. Jaam piirneb Tallinna vanalinnaga ja asub aadressil Toompuiestee 37.

Jaamast väljuvate rongide esimesed peatused eri suundades on Lilleküla, Kitseküla ja Tallinn-Väike. Algselt oli tegu läbisõidujaamaga, tänapäeval on Balti jaam tupikjaam.

Tegemist on Eesti suurima reisijaamaga, kus asub kokku 13 raudteeharu ja 46 pööret.

Balti jaam on nii linnalähi- kui ka kaugrongide lõppjaam. Samas asuvad linnalähiliinide bussijaam ning linnaliinide bussi-, trammi- ja trollipeatus.

Go Hotel Shnelli ja Eesti Raudtee peahoone vahel asub 1953. aastal Kolomna tehases ehitatud auruvedur L-2317.

Jaamast vanalinna pääseb Toompuiestee alt jalakäijate tunneli kaudu. 2005. aastal avati üle Toompuiestee ja Nunne tänava ristmiku fooriga jalakäijate ülekäik.

Balti jaama kinnistu, millel asuvad jaamahoone, Go Hotel Shnelli ja lähirongide paviljon, omanik on Go Groupi tütarettevõte OÜ RealWay.

Arhitektuur

Peahoone

Balti jaama peahoone trollipeatuste poolt (september 2016)

Algselt oli Balti raudtee jaamahoone plaanitud ehitada Lillekülla, kuid Tallinna linnavalitsuse nõudel viidi see kesklinnale ja Tallinna sadamale lähemale Schnelli koplisse. Balti raudteel oli Balti jaam ainus I klassi jaam.

Balti jaama I klassi raudteejaama hoone

Jaamahoone avati 1870. aastal (arhitekt Rudolf von Knüpffer), kuid ehitustööd lõppesid alles kevadel 1871.

Balti jaam 1964. aastal

Balti jaama kahekorruseline paekivihoone (kuni 1965. aastani) oli sümmeetrilise fassaadiga. Üldilme andsid seinapinda liigendavad risaliidid, nurgaliseenid ja suured kaaraknad. Samas stiilis on ehitatud Tallinn-Väike jaamahoone.

Sisenedes jaama peasissepääsust (kesklinna poolt), jõuti vestibüüli, kus asusid piletikassad (iga klass eraldi) ja pagasiruum. Paremasse tiiba jäi I ja II klassi reisijate ootesaal, restoran ja daamide ruum. Vasakul oli ootesaal III klassile. Mõlemast tiivast pääses otse perroonile.

Teisel korrusel paiknesid jaamaülema korter, kontorid ja Balti Raudtee Seltsi juhatuse ruumid.

1941. aastal pani taganev Punaarmee jaamahoone põlema, ent hoone taastati 1945. aastal osaliselt. Aastail 1965–1967 ehitati jaamahoone täielikult ümber. Hoone ümberehitamisel (1965–1967) muudeti selle välisilmet tundmatuseni: aknad ehitati suuremaks, dekoor kadus ja katus muudeti lamedaks. Esimesele korrusele ehitati kaks ootesaali, piletikassad, posti- ja muud ametiruumid. Teisel korrusel asusid restoran, puhkeruumid emadele lastega ja transiitreisijatele. Peasissepääsu ees ja ootepaviljoni perroonide pool on varikatus.

2004. aastal toimus jaamahoones põhjalik ümberehitus. Toompuiesteelt perroonile tulid otseuksed. Piletikassad koondusid ühte kohta. Hoone otsa (vana taksopeatuse ja parkla kohale) ehitati kahetärnihotell, mis on ühendatud tunneli ja kolmanda korruse klaasgaleriiga. Ümberehituse projekti koostas OÜ Arhitektid Muru & Pere ning sisekujunduse autor oli Taisi Kadarik.

Peahoone esimesel korrusel on elektroonsed infotablood ja kassad koos piletimüügiautomaatidega, toidupood ja postkontor. Teisel korrusel on restoran Travel, meremiiniga kaminasaal ja Shnelli Day Spa & Salon. Jaamahoones on Wi-Fi leviala.

Jaamahoone sisevaade aastal 2009

2005. aasta juulis avas peahoones remondi järel reisikeskuse hoone omandanud aktsiaselts Go Group, kelle juht Tiit Pruuli tahtis teha Balti jaamast "rahvusvahelise reisimiskeskuse – rännumeeste paradiisi hotelli, reisibüroo, restorani ja spaaga". Jaama kõrval avati Go Groupile kuuluv hotell Shnelli, mille nimekuju tekitas ajakirjanduses poleemikat. Investeeringu kogumaksumus oli 93 miljonit Eesti krooni.

Go Groupile tasus ootesaali ülalpidamiskulud samasse kontserni kuuluv Edelaraudtee. 2014. aasta algusest läks reisirongiliiklus üle riigiettevõttele Elron, kes Go Groupi sõnul pidas piisavaks väiksemat, 73-ruutmeetrist ootesaali; Elroni väitel algatas ootesaali vähendamise aga just Go Group, ehkki Elroni turundusjuhi Norbet Kaareste hinnangul "kasutatakse ootesaali vähe ning vajadus selle järele võib tekkida vaid eriolukordade puhul". 2013. aastal avati Balti jaama reisikeskuses Selveri ketti kuuluv toidupood.. Sel ajal tegutsesid jaamas ka postkontor, internetipunkt, restoran, reisibüroo ja osutati muid teenuseid.

Balti jaama peahoone on arvel kultuurimälestisena.

Linnalähedaste rongide reisijate ootepaviljon

Linnalähedaste rongide reisijate ootepaviljon (september 2016)

1965. aastal valmis avar, ülalt kaarakendega valgustatud linnalähedaste rongide reisijate paviljon. Saalis olid istekohad ja piletikassa boksid (20×20 meetrit). Aastatel 2001–2016 kasutati kahekorruseliseks ehitatud hoonet kogupindalaga 1254 m² müügisaalina. Esimesel korrusel asusid turg ja Olympic Casino ning teisel tööstuskaupade letid. Keldrikorrusel paiknesid külmkambrid, laod, mänguautomaadid ja WC-d.

2014. aasta juuni lõpul teatas ajakirjandus, et Balti jaama kõrvalhoone, kus paiknes ostukeskus, omandas Tartu suurettevõtjate Ülo ja Toomas Hage ettevõte Astri Kinnisvara OÜ, kes ostis aasta alguses ka Balti jaama turu ja veel kaks kõrvalkinnistut. Astri oli varem arendanud kaubanduskeskusi Tartus, Narvas ja Pärnus, millest tuntuim on Tartu Lõunakeskus. Uued omanikud väitsid, et neil pole hoonega kindlaid plaane. 2014. aasta septembris ostis ootepaviljoni OÜ RealWay.

2016. aastal otsustati maja täielikult renoveerida, kuna juurdeehitatud korrused mõjusid konstruktsioonile ohtlikult. Plaaniti maja taastada nii originaalilähedaselt kui võimalik: renoveerida esimese korruse fassaad nii, et perroonide poole tekivad seal kunagi olnud ajaloolised uksekohad, korrastada terrass ning taastada võimalikult suures mahus kaitse alla kuuluvad terratsopõrandad, mis olid seni olnud PVC- ja plaatkatte all peidus. Tööd loodeti lõpetada 2016. aasta hilissügiseks, kuid augustis polnud veel selge, mis hoones paiknema hakkab.

Paviljoni ja peahoonet ühendab ühekorruseline osa. 1997. aastal võeti lähirongide paviljon arhitektuurimälestisena kaitse alla. Ühendavas osas avati 2015. aastal esimene Statoil (nüüd Circle K) Eestis, kus ei müüda autokütust. Varem asus seal tšeburekibaar.

Paviljoni on korduvalt kasutatud näituste ja väljapanekute tarbeks.

Ootepaviljonis avati 20. mail 2020 Burger Kingi restoran ning samuti pood Tallink Ekspress.

Kujutav kunst

Jaamahoone keskruumi lage kaunistas enne Teist maailmasõda Peet Areni pannoo, kus kujutati kõiki liikumisvõimalusi alates jalakäijatest ja lõpetades rongiga. Einelaua seinal asus Roman Nymani maal "Aastaajad". Pannoo hävis ümberehituse käigus 1947. aastal. Laemaalingu kavandid asuvad nüüd Viinistu Kunstimuuseumis Jaan Manitski kollektsioonis. Aastatel 1947–1965 olid peahoone seintel Punaarmee tagasitulekut jms kujutavad suured maalid. 2008. aastal avas Raoul Kurvitz reisikeskuses pannoo "Rong".

Silt jaamahoone seinal (2007)

Elroni Stadler FLIRT-i tüüpi reisirongid Balti jaamas, 2019

Edelaraudtee reisirong DR1B, 2010

Tähelepanuväärsed kujunduselemendid

• Jaamakell hoone välisseinal
• Kiri "Tallinn" hoone katusel
• Avatud vanast hoonest säilinud müürielemendid
• Auruvedur L-2317

Ooteplatvormid

AS Elektriraudtee rongid ER2 Balti jaamas, 2006

Vaade Balti jaamale läänest, perroonide lõpust. Esiplaanil on 2005. aastal ehitatud hotell Go Hotel Shnelli

2012. aastal lammutati Balti jaamas vanad perroonid kõrgusega 110 cm ja rajati nende asemel uued perroonid kõrgusega 55 cm.

Alates 1. novembrist 2021 hakkas Balti jaamas kehtima uus raudteede numeratsioon, kus esimene tee algab Go Hotel Shnelli juurest ning liigub sealt loogilises järjestuses edasi (vasakult paremale) kuni Balti jaama turuni, kus asub üheksas tee. Ühes uue teede numeratsiooniga valmis Balti jaamas ka kaks uut (teed nr 8 ja 9) turupoolset ooteplatvormi koos raudteeharudega.

Balti jaamas asub kaheksa madalat teedevahelist reisijate ooteplatvormi:

• 1. platvorm teede nr 1 ja 2 vahel – 150 m;
• 2. platvorm teede nr 2 ja 3 vahel – 400 m;
• 3. platvorm teede nr 3 ja 4 vahel – 150 m;
• 4. platvorm teede nr 4 ja 5 vahel – 150 m;
• 5. platvorm teede nr 5 ja 6 vahel – 150 m;
• 6. platvorm teede nr 6 ja 7 vahel – 150 m;
• 7. platvorm teede nr 7 ja 8 vahel – 156 m;
• 8. platvorm teede nr 8 ja 9 vahel – 75 m.

Varasemas teede numeratsioonis puudusid teine ja kolmas tee, järjestus oli: 1. platvorm teede nr 4 ja 5 vahel – 150 m, 2. platvorm teede nr 4 ja I vahel – 400 m, 3. platvorm teede nr I ja 6 vahel – 150 m, 4. platvorm teede nr 6 ja 7 vahel – 150 m, 5. platvorm teede nr 7 ja 8 vahel – 150 m, 6. platvorm teede nr 8 ja 9 vahel – 150 m.

Raudteeliiklus

Elektrirong Stadler FLIRT EMU Balti jaamas

Balti jaam kuulub Tallinna raudteesõlme koosseisu. Alates 1. jaanuarist 2014 lõpetas Edelaraudtee AS tegevuse Eesti-sisestel rongiliinidel ning kõiki riigisiseseid rongiliine hakkas teenindama – nii elektri- kui ka diiselrongidega – Elron (endine Elektriraudtee AS).

Balti jaamast väljuvad nii Eesti-siseste kui ka rahvusvaheliste liinide rongid.

Rahvusvahelised rongiliinid

Go Rail

• Tallinna–Peterburi rongiliin
• Tallinna–Moskva rongiliin

Riigisisesed rongiliinid

Elron

Läänesuund

• Tallinna–Pääsküla rongiliin. See on esimene elektrifitseeritud rongiliin Eestis ja Baltimaades, kus elektrirongid sõidavad alates septembrist 1924. Liini pikkus on 11 km. Peatuskohti on 9, mis kõik asuvad A-tsoonis. See on ainus rongiliin, mille algus- ja lõpp-punkt asuvad Tallinnas.
• Tallinna–Keila rongiliin. Reisijatevedu liinil avati juulis 1958. Liini pikkus on 26,1 km. Peatuskohti on 15. Pärast Urda raudteepeatust algab B-tsoon.
• Tallinna–Keila raudteekiirliin. Liini pikkus on 26,1 km. Peatuskohti on 6. Pärast Urda raudteepeatust algab B-tsoon.
• Tallinna – Keila – Klooga-Ranna rongiliin. Reisijatevedu liinil avati juunis 1960. Liini pikkus on 39 km. Peatuskohti on 18. Pärast Urdat algab B- ja pärast Niitväljat C-tsoon.
• Tallinna–Keila–Paldiski rongiliin. Reisijatevedu liinil avati novembris 1961. 1968 muudeti Pakri poolsaar kinniseks alaks ja Laoküla raudteepeatusse rajati reisijate kontrollpunkt.. Pärast nõukogude vägede lahkumist Paldiskist kontrollpunkt likvideeriti. Liini pikkus on 48 km. Peatuskohti on 21. Pärast Urda raudteepeatust algab B- ja pärast Niitvälja raudteepeatust C-tsoon.
• Tallinna–Keila–Turba rongiliin. Reisijatevedu kuni Riisipereni avati liinil septembris 1981. Enne sõitsid elektrirongid kuni Vasalemmani (avati juulis 1965). Liini pikkus on 51 km. Peatuskohti on 21. Pärast Urda raudteepeatust algab B- ja pärast Kulna raudteepeatust C-tsoon. 8. detsembril 2019 pikendati senist Riisipere rongiliini kuni Turbani.

Edelasuund

• Tallinna–Rapla rongiliin.
• Tallinna–Türi rongiliin.
• Tallinna–Viljandi rongiliin.

Idasuund

• Tallinna–Aegviidu rongiliin. Reisijatevedu liinil avati augustis 1978. Enne sõitsid elektrirongid kuni Kehrani (avati detsembris 1973). Liini pikkus on 56 km. Peatuskohti on 13. Pärast Lagedi raudteejaama algab B- ja pärast Parila raudteepeatust C-tsoon.
• Tallinna–Aegviidu raudteekiirliin
• Tallinna–Tartu rongiliin.
• Tallinna–Tartu kiirrongiliin.
• Tallinna–Narva rongiliin.

Päevas väljub Balti jaamast umbes 140 reisirongi.

Ajalugu

Algne Balti jaama vaksalihoone

Reisirong Balti jaamas, 1932

Balti jaam ehitati 1870. aastal valminud Balti raudtee (Paldiski–Tallinna–Peterburi rongiliini) peajaamaks. Jaam avati 24. oktoobril (uue kalendri järgi 5. novembril) 1870. Sinna suundus Paldiskist alanud rongiliin, mis jätkus Peterburi poole uue rongiliinina.

Balti raudtee Balti jaamast jätkusid raudteeliinid mööda tänapäevast Ahtri tänavat Tallinna sadamasse ja sadama piirkonda, kus olid haruteed: Elevaatori rajoonis: Clayhillsi harutee, Elevaatori (Baikovi) silla teedele, ETK harutee, Judeikini harutee, Kochi harutee, Külmutusmaja harutee, Maieri harutee, Maieri kanali harutee, Minkovi harutee, Nobeli harutee, Rosen ja Kо harutee, Rotermanni uus ja vana harutee. Kopli rajooni viisid: Balti puuvillavabriku harutee, Krulli harutee, Leesmenti harutee, Lignumi harutee, Lutheri harutee (Tallinna ja Ülemiste vahel), Rotermanni harutee. Tegutsesid ka Arsenaali harutee ja harutee Uue sadama depoo juurde (Erika umbtee)", Riigi Metsatööstuse harutee, Oit ja Mäe harutee, Kljas ja Josselsoni harutee, Tapamaja harutee.

Balti raudtee Balti jaam ja raudteeliinid Tallinna sadamasse, 1914. aasta Tallinna kaardil

1923. aastal alustati Tallinna–Pääsküla raudteelõigu elektrifitseerimist. Elektriraudtee avati liikluseks 21. septembril 1924.

1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ajal ründas jaamahoonet paarikümnemeheline lööksalk, mida juhtis Jakob Vakker. Vallutamise käigus tapeti seal olnud politseinikud ja teedeminister Karl Kark. Balti jaama tagasivallutamises osalesid 10. rügemendi allohvitseride õppekomando mehed. Tagasivallutamise käigus hukkus tagasivallutamist juhtinud kolonelleitnant Hermann Rossländer.

1928. aastal ehitati jaama lähirongide platvorm ja Tallinna–Nõmme liinile pandi teine rööpmepaar.

1930. aastatel kolis kaubajaam Balti jaamast Koplisse. Vana lammutatud kaubajaama asemele ehitati reisivagunitele reservteed.

1941. aasta suvel süütasid taganevad NKVD-lased insener Jegorovi eestvõttel jaamahoone. Politruk Žuganov juhtis samal ajal Balti jaama telefonikeskjaama hävitamist. Jaama postkontorihoone süüdati kõige viimasena.

Rongiliiklus Tallinna–Nõmme liinil taastati 23. septembril 1944, mõni päev hiljem sõitsid rongid ka Keilani. Tallinna–Pääsküla elektriraudteeliini korrastamine lõppes 1946.

1945 taastati jaamahoone osaliselt.

1965. aastal valmis lähirongide reisijate ootepaviljon. 1967. aasta oktoobris avati täielikult rekonstrueeritud jaamahoone.

Nimed

Balti jaam on kandnud mitut nime: Tallinn-Balti vaksal, Balti peajaam, Balti vaksal, Tallinna jaam.

Balti jaama piirkond

Balti jaama haruteed, 2000

Balti jaamast on kujunenud Põhja-Tallinna linnaosa keskus, millest tulevikus peaks saama Tallinna ühistranspordi terminal.

Balti jaama piirkond (ligi 9,3 hektarit) hõlmab Toompuiestee, Tehnika, Rohu, Telliskivi, Kopli ja Suurtüki tänava ning Põhja puiestee ja Rannamäe tee vahelise ala. Piirkonnast põhja pool asub Kalamaja elamuala, loode ja lääne suunale jäävad Pelgulinn ja Kopli kaubajaam. Lõunas asub Kelmiküla. Kagu ja ida suunal paikneb roheline vöönd. Toompuiestee äärde jääb Toompark koos Snelli tiigiga. Rannamäe tee ääres on Tornide väljak ja Suurtüki tänava ääres Rannavärava mägi.

Maa-alal asuvad raudteeinfrastruktuuri rajatised. Suurim neist oli Balti Raudtee Peatehas (rajatud 1871), mis asus Balti jaama vastas. Tehases asus depoo 12 vedurile, laod ja töökojad Telliskivi tänaval. Suurem osa nendest ehitistest on lammutatud. Kopli tänava äärsetes hoonetes asub nüüd Balti jaama turg. Aastatel 1873–1874 rajati juurde töökoda ja kuuekohaline veduridepoo, kus nüüd asub vaguniremonditsehh.

Aadressil Tehnika 18 asub Tallinna Transpordikool.

Mälestusmärgid

Mälestustahvel kolonelleitnant Hermann Rossländerile ja teedeminister Karl Kargule

Auruvedur L-2317

Peahoone seinal on mälestustahvel 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kolonelleitnandi Hermann Rossländeri ja teedeministri Karl Kargu mälestuseks.

Balti jaama vastas üle Toompuiestee asus 1974. aastal püstitatud monument 1. detsembri riigipöördekatses osalenuile. See monument viidi ära 1990. aastate algul. Aastatel 1888–1920 asus seal raudteelaste rajatud õigeusu kabel ja 1950. aastatel Jossif Stalini kuju.

Õnnetused

1932. aastal sõitis joobes vedurijuhi süül umbteelt välja 32 täislaaditud kaubavagunit.

4. oktoobril 1980 toimus elektrirongide kokkupõrge. Hukkus 9 ja viga sai 46 inimest.

19. juunil 2008 sõitis Tallinna–Moskva reisirong rikkis pidurite tõttu jaamas perroonile.

Muud ühisveondusühendused

Harjumaa linnalähibussiliinide peatused

Bussid alg- ja lõpp-peatusega Balti jaam

• 21, sihtkoht: Landi, Balti jaam
• 21B, sihtkoht: Kakumäe, Balti jaam
• 41, sihtkoht: Landi, Balti jaam
• 41B, sihtkoht: Kakumäe, Balti jaam
• 59, sihtkoht: Pikakari, Balti jaam

Trollid alg-/lõpp-peatusega Balti jaam

• 4, sihtkoht: Keskuse, Mustamäe
• 5, sihtkoht: Mustamäe, Balti jaam

Trollidest

Trolliliini lõpp-peatus Toompuiesteel

Esimesi trolliliine kavandati Balti jaama juba 1940. aastate lõpul marsruutidel Pirita – südalinn – Balti jaam, Kopli – Balti jaam ja Balti jaam – Pirita – Merivälja. 1954 kavandati trolliliini Balti jaam – Stalini väljak. Ükski neist ei käivitunud.

Balti jaama liini said trollid hakata proovima alates 6. novembrist 1970. Et trollipargi ehitus oli pooleli ja 79 trollist käiku antud vaid 56, ei jätkunud esialgu trolle Mustamäe – Balti jaama liini jaoks. Nii hakkas 15. detsembril sõitma liin nr 4 Balti jaamast Estonia teatrini. 24. märtsil 1971 lasti käiku kavandatud Balti jaama liin nr 4, mis viib mööda Sõpruse puiesteed Keskuse lõppjaama.

Trolliliin nr 5 avati 25. augustil 1971 ja nr 7 10. detsembril 1980.

Balti jaama peatust läbivad trammiliinid

• 1. liin: Kopli - Kadriorg
• 2. liin: Kopli – Suur-Paala

• 5. liin: Kopli – Vana-Lõuna.

Tulevik

Tallinna üldplaneeringus on kavandatud Balti jaama piirkonda läbima linna põhimagistraal Põhjaväil, mis kulgeks piki Põhja puiesteed ning Kopli ja Telliskivi tänavat. Telliskivi raudteeülesõidu kohale tuleks mitmetasandiline ristmik. Reisijate ja Telliskivi tänava äärde kavandatakse jalgrattateed.

Tulevikus rajatakse bussipeatuste alale maa-alune ühistransporditerminal, mis teenindaks nii linnaliini- ja linnalähibusse kui ka trolliliine.

Vaata ka

• Balti raudtee
• Balti jaama kabel
• Eesti raudteetransport
• Tallinna–Mõisaküla rongiliin
• 1980. aasta rongiõnnetus Balti jaamas

Kirjandus

• Balti raudtee plaan koos Tallinna jaama ehitustega (vene). 1870. EAA.2072.2.16
• Tallinna Sadama ja Balti jaama plaan. 1909. ERA.66.17.2622

Välislingid

• Balti jaama koduleht
• Blogi: Balti Jaam 2010–2021
• "Balti jaama põnev ajalugu" Jaak Juske blogis, 13. märts 2012
• Infot jaama kohta; fotod (vene keel)

Reisirongide alg- ja lõpp-peatus	Järgnev peatus
Balti Jaam (Tallinn)	Läänesuunalistel reisirongiliinidel
	Lilleküla
	Lõunasuunalistel reisirongiliinidel
	Tallinn-Väike
	Idasuunalistel reisirongiliinidel
	Kitseküla