Futurism

See artikkel räägib kunstivoolust; futuristide all võidakse mõelda ka futurolooge.

---

Futurism (ladina keeles futurum – tulevik) on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool.

Futuristide esimese manifesti koostaja on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti. Manifest ilmus 20. veebruaril 1909 Pariisis ajalehes Le Figaro. Manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Marinetti väitis, et "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samothrake Nikest!".

Aastal 1910 esitati teine futurislike maalikunstnike manifest, milles varasemaid ideid edasi arendati. Manifesti autor oli skulptor Umberto Boccioni. Selle manifesti kohaselt pidi maalikunst loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas, näiteks esitada ühel pildil ajas järjestikuseid olukordi või seisundeid (jooksvat koera kujutati mitte nelja, vaid kahekümne jalaga).

Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleeme. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat.

Futuristide liikumise katkestas Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse. Teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ja liitusid äärmuslike massiliikumistega (nt Marinetti Mussolini fašismiga).

Futurismi manifestid

(kronoloogilises järjestuses)

1. Loomise ja futurismi manifest Founding and Manifesto of Futurism (Marinetti. Le Figaro, Pariis, 20.02.1909)
2. Esimene futuristlik poliitiline manifest First Futurist Political Manifesto (Marinetti)
3. Futuristlike maalikunstnike manifest Manifesto of the Futurist Painters (Umberto Boccioni, Carlo Carrà, Luigi Russolo, Giacomo Balla, Gino Severini. Poesia, Milano, 11.02.1910)
4. Futuristliku maalikunsti tehnika manifest Technical Manifesto of Futurist Painting (Umberto Boccioni, Carlo Carrà, Luigi Russolo, Giacomo Balla, Gino Severini. Poesia, Milano, 11.04.1910)
5. Futuristlike muusikute manifest Manifesto of Futurist Musicians (Balilla Pratella: Musica futurista per orchestre riduzione per pianoforte, 1912)
6. Futuristliku muusika tehnikamanifest Technical Manifesto of Futurist Music (Pratella)
7. Teine futuristlik poliitiline manifest Second Political Manifesto of Futurism (Marinetti)
8. Itaalia Tripoli manifest Manifesto to Italian Tripoli (Marinetti)
9. Futuristlike näitekirjanike manifest Manifesto of Futurist Dramatists (Marinetti)
10. Futuristliku skulptuuri tehnikamanifest Technical Manifesto of Futurist Sculpture (Umberto Boccioni, 11.04.1912)
11. Abstraktne kino – kromaatiline muusika Abstract Cinema—Chromatic Music (Bruno Corra. Il pastore, il gregge e la zampogna, 1912)
12. Futuristliku naise manifest Manifesto of the Futurist Woman (Valentine de Saint-Point. Lendleht, 11.01.1913)
13. Futuristliku kirjanduse tehnikamanifest Technical Manifesto of Futurist Literature (Marinetti)
14. Futuristliku meelelisuse manifest Futurist Manifesto of Lust (Valentine de Saint-Point, publitseeritud lendlehena 11.01.1913)
15. Süntaksi lammutamine – väljendus ilma lausete-sõnadeta-vabaduses Destruction of Syntax—Imagination without Strings—Words-in-Freedom (F. T. Marinetti, Firenze, Lacerba, 15.06.1913)
16. Mürade kunst The Art of Noises (Luigi Russolo, trükitud brošüür 1.07.1913)
17. Kõlade, mürade ja lõhnade maalikunst The Painting of Sounds, Noises, and Smells (Carlo Carrà, 11.08.1913)
18. Futuristliku meestemoe manifest Futurist Manifesto of Men's Clothing (Balla)
19. Futuristliku arhitektuuri manifest Manifesto of Futurist Architecture (Antonio Sant‘Elia. Lacerba, Firenze, 01.08.1914)
20. Universumi futuristlik rekonstruktsioon Futurist Reconstruction of the Universe (Giacomo Balla, Fortunato Depero, 11.03.1915)
21. Sõda, maailma ainus hügieen War, the World‘s Only Hygene (Marinetti, 1915)
22. Futuristlik kino The Futurist Cinema (F. T. Marinetti, Bruno Corra, Emilio Settimelli, Arnaldo Ginna, Giacomo Balla ja Remo Chiti. Milano, L‘Italia futurista, 15.11.1916)
23. Kõrvakiil publiku maitsele A Slap in the Face of Public Taste (David Burliuk, Aleksander Krušenjuk, Vladimir Majakovski ja Viktor Hlebnikov, 1917)
24. Futuristlik universum The Futurist Universe (Giacomo Balla, 1918)
25. Üldine raadiomodernistide laager Universal Camp of Radio-Modernists (David Burliuk, 1926)
26. Futuristliku kokakunsti manifest Manifesto of Futurist Cooking (Marinetti, Fillia. Torino, Gazzetta del Popolo, 28.12.1930)

Futurism kirjanduses

Futuristlikud tekstid on katkendlikud ja keerulised, neis on kasutatud trükitehnilisi võtteid ja õigekirjast ei peeta kinni. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatika- ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma publikuga pidevalt (tõenäoliselt taotluslikult) vastuolus.

Futurism Itaalias

Itaalia futurismi võtmekuju on Filippo Tommaso Marinetti. Luuletustes on tal olulisel kohal visuaalsus. Itaalia futuristid on üldse tihedalt seotud visuaalsete kunstidega, eksperimenteerides ka filmikunstiga (Bruno Corra ja Arnaldo Ginna film "Futuristlik elu").

Olulisim manifest on "Geomeetriline ja mehaaniline hiilgus ja numbriline tundlikkus".

Itaalias muutus futurism lõpuks poliitiliseks: 1918. aastal asutas Marinetti erakonna, hiljem sattus vanglasse koos Benito Mussoliniga.

Futurism Venemaal

Vene futurismi kõige novaatorlikum esindaja oli Vladimir Majakovski, kes leidis, et tuleb lahti öelda dekadentlikust minevikust ja panna maksma inimtahe, mis trotsib determinismi ja harjumusi. Futuriste peeti enesereklaamijatest veiderdajateks, kuid nad ei püüdnudki teistele meeldida. Nende esimene manifest kandis pealkirja "Kõrvakiil avaliku arvamuse pihta".

Majakovski propageeris lihtsustatud vulgaarset luulet. Tema stiil tugines linlikule kõnepruugile, kus ta püüdis muuta masside robustset kõnepruuki poeetiliseks.

Venemaal oli populaarne ka futuristlik teater, kus vaataja oli etenduses osaline.

14. märtsil 1919 ilmunud anarhistliku ajakirja K Svetu ('valguse juurde') 5. numbri kohaselt tegutses Harkivis fanaatiline anarhofuturistide ring.

Futurism Eestis

Eestisse jõudis 1910. aasta manifest kõigepealt ajakirjanduse vahendusel. Juba 1912. aastal, ehk siis samal aastal, mil Pariisis, Münchenis ja teistes Lääne-Euroopa suurtes kunstikeskustes toimusid esimesed futuristlikud kunstinäitused, tutvustati Eesti ajakirjanduses Marinetti õpetust. Põhjalikult tutvustas eesti kunstipublikule futurismi teooriat 1914. aastal Peterburi ülikooli tollane üliõpilane Johannes Semper. Ta pidas Tartus ettekande, mis trükiti ära ka ajakirjanduses. Eesti kunstis ilmusid esimesed futuristlikud ilmingud sama aastal Tartus avatud kunstinäitusel. Nendeks olid Münchenis õppinud Ado Vabbe "Parafraasid" ja "Skemaatilised improvisatsioonid". Futuristlike teostega esines Vabbe 1916. aastal ka Tallinnas. Eesti kunstikriitika suhtus futurismi suhteliselt tõrjuvalt.

Eesti kirjanduses olid futuristid koguteostes "Moment" I (1913) ja "Roheline moment" (1914) esinevad kirjanikud. Futuristlikke teoseid on kirjutanud hiljem ka prosaist Albert Kivikas ja luuletaja Erni Hiir.

Futuristlikud autorid

• David Burljuk
• Jelena Guro
• Velimir Hlebnikov
• Aleksei Krutšonõhh
• Vladimir Majakovski
• Filippo Tommaso Marinetti
• Boriss Pasternak

Futurism kujutavas kunstis

Autor Umberto Boccioni

Luigi Russolo, Intonarumori, 1913

Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks. Nendest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon.

Teise moodusena kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekti ennast kujutati enam-vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami kõrval sibab paljujalgne koerake (Giacomo Balla "Koera ja keti dünaamika").

Koloriidis eelistasid futuristid eredaid värve.

Futurismi hilisemas perioodis kujutasid kunstnikud kõike n-ö lenduri vaatepunktist (aeropittura).

Autorid

• Giacomo Balla
• Umberto Boccioni
• Carlo Carrà
• Primo Conti
• Luigi Russolo
• Antonio Sant'Elia
• Gino Severini

Vaata ka

• anarhofuturism
• futuroloogia
• kubofuturism
• lutšism

Kirjandus

• Rein Kruus, "Futurismi kajastusi eesti trükisõnas enne 1917. aastat" – Keel ja Kirjandus 1981, nr 6, lk 337–347 ja nr 7, lk 397–406
• Valmar Adams, "Ego-lõik vene futurismi ajaloos" – V. Adams, "Õhtune valgus", Eesti Raamat, Tallinn 1982, lk 513–524

Välislingid

• Futurism (inglise keeles)
• The Futurist Moment: Howlers, Exploders, Crumplers, Hissers, and Scrapers (inglise keeles)
• Futurism (inglise keeles)
• Futurismist muusikas (pdf)
• What Is Futurism? (inglise keeles)