Vesiratas
Vesiratas on veejõumasin langeva või voolava vee liikumise hüdroenergia muundamiseks pöörleva liikumise energiaks.
Vesiratas koosneb võllile kinnitatud rattast (läbimõõduga enamasti 4–8 meetrit), mille pöidade küljes on labad või kopad. Labadele või koppadesse juhitav vesi paneb ratta pöörlema. Pealtvoolu-vesiratta koppadesse juhitakse vesi ülalt, altvoolu-vesiratta labad asetseva voolavas vees. Vesiratas teeb minutis 1–10 pööret.[1] Kasutegur on altvoolu korral kuni 1 protsent, pealtvooluratastel võib olla ka kümnetes protsentides.
Altvoolu-vesirattaid kasutati juba vanade Idamaade niisutussüsteemides. Vana-Kreekas ja -Roomas hakati vesiratastega käitama vesiveskeid. 17. sajandi võimsaim vesiratassüsteem ehitati aastal 1685 vee pumpamiseks Versailles' lossi. Maailma kaks suurimat vesiratast (kumbki 500 hj) paigaldati aga aastal 1858 Kreenholmi Manufaktuuri.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ ENE 10. köide, 1998
- ↑ "Endel Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. aprill 2016. Vaadatud 5. septembril 2019.