Petri tass

Petri tass on klaasist või plastist (läbipaistvast polüstüroolist) madal lame silindriline kaanetatud läbipaistev anum, milles mikrobioloogid kasvatavad mikroobikultuure. Petri tasse kasutatakse ka rakukultuuride kasvatamiseks ja muul laboratoorsel otstarbel.

Ta on saanud nime Julius Richard Petri järgi. Petri leiutas selle 1887 Robert Kochi assistendina töötades.

Tassi kõrgus on sageli 15 mm ning läbimõõt 50 või 100 mm (siseläbimõõt u 90 mm).

Petri tassid asetatakse tavaliselt üksteise peale. Kui on tarvis tugevamat õhuvahetust tassi sisemusega, tehakse kaas sellise ehitusega, et naabertasside vahel oleks õhku.

Klaasist Petri tasse saab pärast steriliseerimist taaskasutada. Steriliseerimiseks kasutatakse näiteks autoklaavi või kuiva kuumutamist kuuma õhuga ahjus 160 °C juures tunni jooksul). Katsete puhul, kus saastumine eelmise katse materjaliga võib olla probleemiks, kasutatakse plastist Petri tasse, mis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Tänapäeval kasutatakse bioloogias ja meditsiinis peaaegu eranditult plastist tasse.

Kasutamine mikrobioloogias

Mikrobioloogias kasutatakse väga sageli agarsöötmega või muu geelja substraadiga Petri tassi. Anum on osaliselt täidetud sooja vedela agariga, millesse on segatud toitaineid, lambaverd, sooli, suhkruid, värve ja aminohappeid ning mõnikord antibiootikume. Pärast agari tahkestumist (toatemperatuuril) on tass valmis mikroobide pealekandmiseks. Agarsööde varustab organisme vee ja toitainetega ning hoiab nad paigal, nii et kultuur levib ainult aktiivse kasvu, mitte segunemise tõttu. Geelja söötme eelised on järgmised:

saasted jäävad lokaalseks ning on enamasti äratuntavad;
vastava pealekandmistehnika korral on äratuntavad ja isoleeritavad üksikutest rakkudest põlvnevad kolooniad;
võimalik on vaadelda tüüpilisi kasvuvorme;
kasvurindel on alati saadaval noored kultuurid, mitte kasvavate ja surevate rakkude segu.

Petri tasse inkubeeritakse ülevalt alla (agar jääb ülespoole), et kaas oleks vajutuse all ja steriilsus säiliks ja üleliigne vesi kõrvalduks.