Mine sisu juurde

Eestlaste meeleavaldus Petrogradis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
 
(ei näidata 11 kasutaja 23 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''Eestlaste demonstratsioon Petrogradis''' oli 1917. aasta [[26. märts]]il [[vkj]] ([[8. aprill]]il) korraldatud meeleavaldus mõjutamaks [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutist Valitsust]] kinnitama seaduseelnõud ühise [[Eestimaa kubermang]]u moodusamiseks ja [[Liivimaa kubermang]]u põhjaosa Eestimaa kubermanguga. Ametlikult korraldati rongkäik Eesti talurahva vabastamise mälestuseks.
'''Eestlaste demonstratsioon Petrogradis''' oli 1917. aasta [[vkj]] 26. märtsil / ukj [[8. aprill]]il [[Petrograd]]is korraldatud meeleavaldus, millega sooviti mõjutada [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutist Valitsust]] kinnitama seaduseelnõu [[Liivimaa kubermang]]u eestlastega asustatud põhjaalade liitmiseks [[Eestimaa kubermang]]uga ning ühtse [[Autonoomne Eestimaa kubermang|autonoomse Eestimaa kubermangu]] moodustamist. Ametlikult korraldati rongkäik Eesti talurahva vabastamise mälestuseks.

[[Pilt:Tauridepalace.gif|pisi|Vene Riigiduuma hoone Tauria palee]]
==Poliitiline olukord==
==Poliitiline olukord==
[[File:Eestlaste manifestatsioon Petrogradis.tif|thumb|Eestlaste meeleavaldus Petrogradis]]
27. veebruaril (12. märtsil ukj) 1917. aastal sai Venemaal võimule Riigiduuma moodustatud Venemaa Ajutine Valitsus.
27. veebruaril (12. märtsil ukj) 1917 sai Venemaal võimule Riigiduuma moodustatud Venemaa Ajutine Valitsus.

[[Pilt:Open Letter Demonstration of Estonians in Petrograd 1917 March 26th.jpg|pisi|Eestlaste demonstratsioon Petrogradis 26. märtsil 1917]]
Venemaa Ajutine Valitus tegeles endise Venemaa keisririigi osade iseseisvuspüüetega, 1917. aasta 6. (19. [[ukj]]) märtsil taastati [[Soome]] Nikolai II poolt pärast [[1905. aasta revolutsioon]]i muudetud põhiseadus.
[[Pilt:Open Letter Demonstration of Estonians in Petrograd 1917.jpg|pisi|]]
Venemaa Ajutine Valitsus tegeles endise Venemaa keisririigi osade iseseisvuspüüetega, 1917. aasta 6. (19. [[ukj]]) märtsil taastati [[Soome]] [[Nikolai II]] poolt pärast [[1905. aasta revolutsioon]]i muudetud põhiseadus.


1917. aasta 17. (30. ukj) märtsil tunnistati iseseisvaks [[Poola]], mis tegelikult oli [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus langenud sakslaste valdusse ja 1916. aasta novembris Saksa ja Austria keisri poolt juba iseseisvaks kuningriigiks kuulutatud.
1917. aasta 17. (30. ukj) märtsil tunnistati iseseisvaks [[Poola]], mis tegelikult oli [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus langenud sakslaste valdusse ja 1916. aasta novembris Saksa ja Austria keisri poolt juba iseseisvaks kuningriigiks kuulutatud.


1917. aasta 18. (31. ukj) märtsil esitas [[Leedu Rahvusnõukogu]] valitsusele soovi, et [[Leedu]] ühendataks ühiseks administratiivüksuseks ja seda valitseksid leedulased ise.
1917. aasta 18. (31. ukj) märtsil esitas [[Leedu Rahvusnõukogu]] valitsusele soovi, et [[Leedu]] ühendataks ühiseks administratiivüksuseks ja seda valitseksid leedulased ise.


==Meeleavalduse korraldus==
==Meeleavalduse korraldus==
9. (22. ukj) märtsil loodi Tallinnas kõigi eesti seltside esindajate osalusel Eesti Liit, mille esimeheks valitud [[Otto Strandman]]i koostatud programm nägi ette Eesti [[autonoomia]]t, Venemaa riigi koosseisus. Omavalitsuse kehtestamise küsimuses peeti 11.-13. (24.-25. ukj) märtsil Tartus Petrogradi ja kõigi Eesti maakondade (peale Saaremaa) esindajate ühine nõupidamine. Üksmeelselt pooldati autonoomiat ja koosoleku usaldusmeeste poolt ([[Konstantin Päts]], [[Jüri Vilms]], [[Jaan Tõnisson]], [[Otto Strandman]]<ref>[[Karl Ast]], "Kahe tule vahel" (poliitiline traktaat), 2. trükk: Tartu [[1999]], lk 10</ref>) koostati Ajutisele Valitsusele esitatav sellekohane seaduseelnõu.
9. (22. ukj) märtsil loodi Tallinnas kõigi eesti seltside esindajate osalusel Eesti Liit, mille esimeheks valitud [[Otto Strandman]]i koostatud programm nägi ette Eesti [[autonoomia]]t Venemaa riigi koosseisus. Omavalitsuse kehtestamise küsimuses peeti 11.–13. (24.–25. ukj) märtsil Tartus Petrogradi ja kõigi Eesti maakondade (peale Saaremaa) esindajate ühine nõupidamine. Üksmeelselt pooldati autonoomiat ja koosoleku usaldusmehed ([[Konstantin Päts]], [[Jüri Vilms]], [[Jaan Tõnisson]], [[Otto Strandman]]<ref>[[Karl Ast]], "Kahe tule vahel" (poliitiline traktaat), 2. trükk: Tartu [[1999]], lk 10</ref>) koostasid Ajutisele Valitsusele esitatava sellekohase seaduseelnõu.

Eelnõu anti Venemaa Ajutisele valitsusele üle 17. (30. ukj) märtsil ning selle vastuvõtmise kiirendamiseks otsustati korraldada rongkäik läbi Petrogradi 26. märtsil (8. aprillil).

Meeleavalduse korraldas Petrogradis [[Eesti Vabariiklik Liit]] koos osakondadega kõigis Petrogradi sõjaväeosades, kus asus eesti sõdureid. Meeleavaldusest võttis osa ligikaudu 40 000 Petrogradis asunud eestlast, sh ka Petrogradis asunud eesti sõjaväelased (u 12 000<ref>[[Karl Ast]], "Kahe tule vahel" (poliitiline traktaat), 2. trükk: Tartu [[1999]], lk 11</ref>), kes esinesid sõjaväelises rivistuses ja [[lahingulipp]]udega.


Eesti Vabariikliku Liidu esimees ja suurdemonstratsiooni organiseerija oli Petrogradi [[gümnaasium]]iõpetaja [[Artur Vallner]], kes ka kandis kolonnide ees ka [[sinimustvalge]]t [[rahvuslipp]]u.
Eelnõu anti Venemaa Ajutisele valitsusele üle 17. (30. ukj) märtsil ning et kiirendada selle vastuvõtmis otsustati korraldada rongkäik läbi Petrogradi 26. märtsil (8. aprillil).
[[File:Манифестация эстонцев 26-го марта 1917г. в Петрограде.webp|thumb|Rongkäik Tauria palee ees]]
[[File:Eestlaste manifestatsioon 1917.tif|thumb|Meeleavaldajad Tauria palee ees]]


Meeleavaldusest osavõtjad, kes moodustasid paari [[verst]]a pikkuse rongkäigu, liikusid läbi Venemaa pealinna Petrogradi kesklinna [[Tauria palee]] juurde. Meeleavalduses osalesid mitte ainult rahvuslikult meelestatud eestlased, vaid ka eesti sotsiaaldemokraadid rongkäigus lehvisid kõrvuti revolutsiooni punalippudega sinimustvalged rahvuslipud ja orkestrid mängisid nii revolutsioonilisi kui ka rahvuslikke meloodiaid. Meeleavaldajad andsid [[Riigiduuma]]le üle [[proklamatsioon]]i, mis nõudis [[omavalitsus]]seaduse eelnõu kinnitamist ja Venemaa föderatiivseks demokraatlikuks vabariigiks ümberkorraldamist.
Meeleavalduse korraldas Petrogradis [[Eesti Vabariiklik Liit]], koos osakondadega kõigis Petrogradi sõjaväeosades, kus asus eesti sõdureid, meeleavaldusest võttis osa ca 40 000 Petrogradis asunud eestlast sh ka Petrogradis asunud eesti sõjaväelased (ca 12 000<ref>[[Karl Ast]], "Kahe tule vahel" (poliitiline traktaat), 2. trükk: Tartu [[1999]], lk 11</ref>), kes esinesid sõjaväelises rivistuses ja [[lahingulipp]]udega.


Pärast toimunud manifestatsiooni läksid Eesti esindajad vürst [[Georgi Lvov]]i juurde eelnõu kinnitamist kiirustama. Tauria palee juures toodi lipud rongkäigust välja ja viidi Tauria palee suurde saali. Loeti ette Eestile autonoomia andmise nõue, mille järel võttis sõna ajutise valitsuse liige, Petrogradi komandant polkovnik [[Boris Engelhardt]], kes ütles, et "eestlaste soov autonoomia saamiseks on õige ja meeleavalduse suurepärane korraldus näitab, et Eesti on nendeks uuendusteks küps"<ref>Ardo Kaljuvee, [http://www.epl.ee/news/arvamus/90-aastat-meeleavaldusest-peterburis.d?id=51081161 90 aastat meeleavaldusest Peterburis], Eesti Päevaleht, 28. märts 2007</ref>.
Eesti Vabariikliku Liidu esimeheks ja suurdemonstratsiooni organiseerijaks oli Petrogradi [[gümnaasium]]iõpetaja [[Artur Vallner]], kes ka kandis kolonnide ees ka sinimustvalget lippu.
[[Pilt:Georgy Lvov LOC 3c35383u.jpg|thumb|Venemaa Ajutise Valitsuse peaminister Georgi Lvov]]
Meeleavaldusest osavõtjad, kes moodustasid paari [[verst]]a pikkuse rongkäigu, liikusid läbi Venemaa pealinna Petrogradi kesklinna [[Tauria palee]] juurde, meeleavalduses osalesid, mitte ainult rahvuslikult meelestatud eestlased vaid ka eesti sotsiaaldemokraadid, rongkäigus lehvisid kõrvuti revolutsiooni punalippudega [[sinimustvalge]]d rahvuslipud ja orkestrid mängisid nii revolutsioonilisi kui rahvuslikke meloodiaid. Meeleavaldajad andsid [[Riigiduuma]]le [[proklamatsioon]]i, mis nõudis [[omavalitsus]]seaduse eelnõu kinnitamist ja Venemaa föderatiivseks demoklikuks vabariigiks ümberkorraldamiseks.


[[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa Ajutine Valitsus]] kinnitas [[12. aprill]]il (vkj 30. märtsil) 1917 otsuse "[[Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]", mille alusel muudeti Eestimaa kubermangu piire Liivimaa kubermangu arvelt suuremaks, määrati ametisse kubermangukomissar [[Jaan Poska]] ning kubermangukomissari juurde nõuandva organina [[Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]]. [[Maakond]]ades oli ette nähtud luua maakondade [[maanõukogu]]d.
Pärast toimunud manifestatsiooni läksid Eesti esindajad vürst [[Georgi Lvov]]i juurde eelnõu kinnitamist kiirustama. Tauria palee juures toodi lipud rongkäigust välja ja viidi Tauria palee suurde saali. Loeti ette Eestile autonoomia andmise nõue, mille järel võttis sõna ajutise valitsuse liige, Petrogradi komandant polkovnik [[Boris Engelhardt]], kes ütles, et "eestlaste soov autonoomia saamiseks on õige ja meeleavalduse suurepärane korraldus näitab, et Eesti on nendeks uuendusteks küps"<ref>Ardo Kaljuvee, [http://www.epl.ee/news/arvamus/90-aastat-meeleavaldusest-peterburis.d?id=51081161 90 aastat meeleavaldusest Peterburis], Eesti Päevaleht, 28. märts 2007</ref>.


==Vaata ka==
Meeleavalduse tulemusel kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus [[30. märts]]il [[vkj]] ([[12. aprill]]il) 1917. seaduse, mille alusel moodustati ühine eestlastega asustatud alade alusel Eestimaa kubermang, määrati kubermangukomissar [[Jaan Poska]] ning seaduse alsel määrati kubermangukomissarii juurde nõuandva organina [[Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu]] valimine ja moodustamine. [[Maakond]]ades oli ette nähtud luua maakondade [[maanõukogu]]d.
*[[Märtsirevolutsioon]]
*[[Autonoomne Eestimaa kubermang]]


==Viited==
==Viited==
{{viited}}
{{viited}}


[[Kategooria:Eesti ajalugu]]
[[Kategooria:Peterburi ajalugu‎]]
[[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]]
[[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]]
[[Kategooria:1917. aasta Venemaal]]
[[Kategooria:Meeleavaldused]]

Viimane redaktsioon: 30. november 2024, kell 22:25

Eestlaste demonstratsioon Petrogradis oli 1917. aasta vkj 26. märtsil / ukj 8. aprillil Petrogradis korraldatud meeleavaldus, millega sooviti mõjutada Venemaa Ajutist Valitsust kinnitama seaduseelnõu Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud põhjaalade liitmiseks Eestimaa kubermanguga ning ühtse autonoomse Eestimaa kubermangu moodustamist. Ametlikult korraldati rongkäik Eesti talurahva vabastamise mälestuseks.

Poliitiline olukord

[muuda | muuda lähteteksti]
Eestlaste meeleavaldus Petrogradis

27. veebruaril (12. märtsil ukj) 1917 sai Venemaal võimule Riigiduuma moodustatud Venemaa Ajutine Valitsus.

Eestlaste demonstratsioon Petrogradis 26. märtsil 1917

Venemaa Ajutine Valitsus tegeles endise Venemaa keisririigi osade iseseisvuspüüetega, 1917. aasta 6. (19. ukj) märtsil taastati Soome Nikolai II poolt pärast 1905. aasta revolutsiooni muudetud põhiseadus.

1917. aasta 17. (30. ukj) märtsil tunnistati iseseisvaks Poola, mis tegelikult oli Esimese maailmasõja käigus langenud sakslaste valdusse ja 1916. aasta novembris Saksa ja Austria keisri poolt juba iseseisvaks kuningriigiks kuulutatud.

1917. aasta 18. (31. ukj) märtsil esitas Leedu Rahvusnõukogu valitsusele soovi, et Leedu ühendataks ühiseks administratiivüksuseks ja seda valitseksid leedulased ise.

Meeleavalduse korraldus

[muuda | muuda lähteteksti]

9. (22. ukj) märtsil loodi Tallinnas kõigi eesti seltside esindajate osalusel Eesti Liit, mille esimeheks valitud Otto Strandmani koostatud programm nägi ette Eesti autonoomiat Venemaa riigi koosseisus. Omavalitsuse kehtestamise küsimuses peeti 11.–13. (24.–25. ukj) märtsil Tartus Petrogradi ja kõigi Eesti maakondade (peale Saaremaa) esindajate ühine nõupidamine. Üksmeelselt pooldati autonoomiat ja koosoleku usaldusmehed (Konstantin Päts, Jüri Vilms, Jaan Tõnisson, Otto Strandman[1]) koostasid Ajutisele Valitsusele esitatava sellekohase seaduseelnõu.

Eelnõu anti Venemaa Ajutisele valitsusele üle 17. (30. ukj) märtsil ning selle vastuvõtmise kiirendamiseks otsustati korraldada rongkäik läbi Petrogradi 26. märtsil (8. aprillil).

Meeleavalduse korraldas Petrogradis Eesti Vabariiklik Liit koos osakondadega kõigis Petrogradi sõjaväeosades, kus asus eesti sõdureid. Meeleavaldusest võttis osa ligikaudu 40 000 Petrogradis asunud eestlast, sh ka Petrogradis asunud eesti sõjaväelased (u 12 000[2]), kes esinesid sõjaväelises rivistuses ja lahingulippudega.

Eesti Vabariikliku Liidu esimees ja suurdemonstratsiooni organiseerija oli Petrogradi gümnaasiumiõpetaja Artur Vallner, kes ka kandis kolonnide ees ka sinimustvalget rahvuslippu.

Rongkäik Tauria palee ees
Meeleavaldajad Tauria palee ees

Meeleavaldusest osavõtjad, kes moodustasid paari versta pikkuse rongkäigu, liikusid läbi Venemaa pealinna Petrogradi kesklinna Tauria palee juurde. Meeleavalduses osalesid mitte ainult rahvuslikult meelestatud eestlased, vaid ka eesti sotsiaaldemokraadid – rongkäigus lehvisid kõrvuti revolutsiooni punalippudega sinimustvalged rahvuslipud ja orkestrid mängisid nii revolutsioonilisi kui ka rahvuslikke meloodiaid. Meeleavaldajad andsid Riigiduumale üle proklamatsiooni, mis nõudis omavalitsusseaduse eelnõu kinnitamist ja Venemaa föderatiivseks demokraatlikuks vabariigiks ümberkorraldamist.

Pärast toimunud manifestatsiooni läksid Eesti esindajad vürst Georgi Lvovi juurde eelnõu kinnitamist kiirustama. Tauria palee juures toodi lipud rongkäigust välja ja viidi Tauria palee suurde saali. Loeti ette Eestile autonoomia andmise nõue, mille järel võttis sõna ajutise valitsuse liige, Petrogradi komandant polkovnik Boris Engelhardt, kes ütles, et "eestlaste soov autonoomia saamiseks on õige ja meeleavalduse suurepärane korraldus näitab, et Eesti on nendeks uuendusteks küps"[3].

Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas 12. aprillil (vkj 30. märtsil) 1917 otsuse "Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta", mille alusel muudeti Eestimaa kubermangu piire Liivimaa kubermangu arvelt suuremaks, määrati ametisse kubermangukomissar Jaan Poska ning kubermangukomissari juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu. Maakondades oli ette nähtud luua maakondade maanõukogud.

  1. Karl Ast, "Kahe tule vahel" (poliitiline traktaat), 2. trükk: Tartu 1999, lk 10
  2. Karl Ast, "Kahe tule vahel" (poliitiline traktaat), 2. trükk: Tartu 1999, lk 11
  3. Ardo Kaljuvee, 90 aastat meeleavaldusest Peterburis, Eesti Päevaleht, 28. märts 2007