Kopsualveool

Kopsualveoolid ehk kopsusombid (ka õhutaskud; ladina keeles ainsus alveolus pulmonis, mitmus alveoli) on paljudel selgroogsetel loomadel kopsude koes talitlevad sopised, mille seina läbi toimub gaasivahetus.

Inimese kopsude joonis.
1 – hingetoru
2 – kopsuveen
3 – kopsuarter
4 – alveolaarjuhake
5 – kopsualveoolid
6 – südamejäljend
7 – bronh ehk kopsutoru
8 – segmendibronh
9 – sagarabronh
10 – peabronh
11 – keeleluu

Kopsualveoolide seinad on õhukesed ning koosnevad vaid ühest rakukihist (milles on Type I cells, Type II cells, alveolaarmakrofaagid) ja neid ümbritseb verekapillaaride võrk, läbi sellise membraani toimub gaasivahetus (süsinikdioksiid lahkub ja hapnik saabub verre).

Alveoolid on täidetud õhuga. Nende kogumikud moodustavad alveolaarkotikesi. Tagavad efektiivse gaasivahetuse. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatust õhust liigub verre hapnik.

Ühes inimkopsus on tavaliselt vähemalt 300 miljonit alveooli, mille läbimõõt on 0,25 mm, nende kogupind väljahingamisel on ligikaudu 30 m² ja sissehingamisel 100–120 m².

Madudel ei kata alveoolid kogu kopsu.

Kopsualveoolid on kantud järgmistesse anatoomianomenklatuuridesse:

• Nomina Anatomica Veterinaria: Alveolus pulmonis;
• Terminologia Histologica: H3.05.02.0.00026: Alveolus pulmonis. Kopsualveool.

Arvatakse, et tuberkuloosi mükobakterid satuvad sissehingamisel just kopsualveoolidesse, kus nad kohtavad alveolaarmakrofaage.

Vaata ka

• alveolaarne proteinoos